Trenninädal 21. – 27. jaanuar 2019

Eelmine nädal sai nii kähku otsa, et unustasin selle isegi kokku võtta. Kiire ülevaade lõpuks siin.

Esmaspäeval puhkasin tihedast nädalavahetusest.

Teisipäeval oli see haruldane hetk, kus kõik taevased tähed joondusid ning ehkki õues oli krõbekülm, sai riietus õige, tuult polnud, isegi tee oli enam-vähem ning välja kukkus nädala parima enesetundega jooks. Ainult Guardian Long Read jäi pooleli, sest mobiiliaku suri külma käes ära. Kokku 7,53km, 48:57, 6:30min/km, 137bpm ja indeks 54!

Kolmapäeval käisin jõusaalis. Sain jälle YouTube’ist häid harjutuste ideid ning rassisin kõikvõimalikke väljaastete variatsioone ja funktsionaalseid harjutusi kangiga vaheldumisi. Oli hüva.

Neljapäeval veetsin päeva sTARTUp Dayl ning olin õhtuks nii surnud, et pidasin seda tubase õhu mürgituseks. Läksin siis väiksele jooksutiirule, aga enesetunne ei läinud sugugi paremaks ja pidin oma lühikese ringi lõpuks jõuetusest täiesti hinge heitma. Samamoodi tahtis kella aku külma kätte ära kustuda. Kokku pingutasin 5,05km täis, 34:11, 6:46min/km, 133bpm ja indeks taas 54.

Reedel sain sTARTUp Day purki, tulin koju, sõin hernesuppi ja kooki ning vahtisin Mad Men’i vanu hooaegu. Parim reede ever.

Laupäeval käisin ennelõunal kiirelt jõusaalis ning tegin nii ettevaatamatult suurema raskusega esimese küki, et hakkas natuke alaselja peale. Muidu oli hea rassimine nagu ikka. Õhtul läksin enne päikeseloojangut veel koeraga pikale tiirule. Käed tahtsid lõpuks küll otsast kukkuda ja telefon suri jälle ära, aga lihtsalt nii-nii-niiiii ilus oli. Sain ka idee kevade poole Lubja tänava treppidele jooksuharjutusi tegema minna, sest need on nii ilusad, terved ja oi kui pikad. 😀

Pühapäeval läksime Jaanusega pikemale jooksule ning sumpasime Ülenurme kandis üle tunni aja. Teede kvaliteet oli äärmiselt ebaühtlane, samuti tõusis temperatuur sooja päikese käes vahepeal ligi kümme kraadi. Päris higine ja rõve jooks kukkus välja. Kokku 10,3km, 01:06:44, 6:29min/km, 143bpm ja indeks 53.

Uuel nädalal läheb trenniplaan natuke sassi, sest nädala lõpus ootab mind trennilaager puhkus Küprosel. Kavatsen kõigil päevadel viimast võtta ja üle pika aja lühikeste riietega kuival puhtal maapinnal joosta. Paradiis! (Loodetavasti!)

Trenninädal 14. – 20. jaanuar 2019

Talv on endiselt täies hoos, mis pole eriti hea uudis ei õues jooksmisele ega meeleolule. Päikest näeb ju haruharva ning ehkki krõbistan sügisest saadik kangeid D-vitamiini kapsleid, hakkab talveväsimus vaikselt hinge hiilima. Vahetasin oma hommikuse tee lisaturgutuseks poole sidruni mahlast, paarist viilust ingverist ning keevast veest tehtud kuuma joogiga.

Õnneks ootab kuu lõpus kiire tiir lõunamaale, kus paistab ootavat doos päikest ning lühikeste riiete jooksuilma.

Ja need on Yr.no pessimistlikud temperatuurid

Esmaspäeval trotsisin õhtul Kõrveküla kergliiklusteel tuult ja ehkki vaim oli valmis jubedateks teeoludeks, üllatas see mind omajagu positiivselt. Puhtast asfaldist oli asi muidugi kaugel, aga lumekiht oli täitsa talutav. Samuti leidsin üle pika aja ühe hea motiveeriva podcasti, mida meelelahutuseks kuulata. Kokku sörkisin 8,04km, 52:16, 6:30min/km ja 144bpm (indeks 51).

Teisipäeval käisin pärast tööd jõusaalis.

Kolmapäeval puhkasin, ehk käisin õhtul töö- ja eraelu tasakaalust ettekannet pidamas. Oli päris tore. Eriti tore oli pool neli õhtul töölt ära minnes veel päikest näha.

Neljapäeval heitlesin taas jooksuradadel ning kokku sumpasin 6,48km, 41:49, 06:29min/km, 143bpm ja indeks 50. Podcastiks seekord Ted Talks Daily. Teeolud masendavad.

Reedel kasutasin viimast võimalust otse pärast tööd jõusaalis käia, sest Jaanus läks suusareisile ning pean nüüd õhtuti kindlasti koera päästma minema. Tegin meelega pilti ka, kuidas mul kangil kõige väiksemad võimalikud raskused peal on, millega õlasurumisi teha. Äkki on kunagi naljakas vaadata (või siis mitte). Teistes harjutustes on edasiminek kangi raskuse osas päris arvestatav olnud. Eks olen juba neli kuud üsna aktiivselt jõusaalis käinud ja viimased 2,5 kuud täiesti regulaarselt.

Laupäeval tegin hommikul kiire jooksutiiru ning sulalumeklompidest oli saanud eriti rõve konarlik jää. Ühes kohas väänasin ootamatul jääkühmul peaaegu jalga ja kogu ettevõtmine oli nii suur pingutus, et jooksuindeks kukkus kuskile mutta ära – ega kell ei tea, mis maa peal ma jooksen. Kokku ukerdasin 5,06km, 33:31, 06:38min/km, 152bpm ja indeks 43! Pärast veetsin aktiivse päeva töökoha talvepäevadel, kus mängisime päev otsa lumes erinevaid mänge ja käisime end aeg-ajalt lõkke paistel soojendamas. Värske õhu doos tuli korralik ning ilm iseenesest õnnistas ikka sajaga.

Pühapäeval käisime hommikul taas koertega sumpamas – midagi nii ekstreemset ette ei võtnud nagu eelmine nädal, aga selja sai ikka märjaks ning koerad mõnusalt väsinuks ka. Hiljem rikkusin oma 3-päeva-trenni-1-päev-puhkust rütmi, sest ühtepidi oli laupäevane jooks vaevu mingi trenn ning teisalt üritasin vältida tööpäeva õhtul trenni minekut, kuni ma üksi koeravalves olen.

Tegin suuri kogu keha harjutusi vaheldumisi funktsionaalsete keharaskuseharjutusega. Inspiratsiooni sain taas Natacha Oceane’ilt, kelle päris mitmed (väljaaste)harjutused olen omale püsivalt trennimenüüsse lülitanud.

View this post on Instagram

Super sweaty, low-impact HIIT to light up the fire without much jumping around ☺️🙏 ⠀⠀ This 20 minutes was my only workout this week so I threw in every muscle 💪 30s of working, then 30s rest before switching moves and completing the circuit x3 should definitely get the burn going strong 🔥😅 ⠀ ⠀⠀ Swipe + save for a little intense session you can sweat with in the gym ❤️😘 ⠀ ⠀⠀ 💦 Squat with hip rotation: try to keep the release at the top super quick and stay extra light on tip toes as you rotate the hips 💃 ⠀ ⠀⠀ 💦 Curtsy to knee drive: try to keep the weight going through your heel as you drive upwards and forwards a little. I like to swap legs 15s in ☺️ ⠀ ⠀⠀ 💦 Plate clean and jerk: super light on these is perfect, focussing on the hip drive helping this be all one fluid movement from bottom to top 🙌 ⠀ ⠀⠀ 💦 Down dog with knee drive: extend that working leg real far up and drive it in close while tightening the abs ⠀ ⠀⠀ 💦 Reverse plank with knee ups: I actually love reverse planks for the core, shoulders and glutes 😍 The trick is to keep that butt high so there’s a straight line from knee to chest. If this one’s a little too advanced for now, there’s an easier variation at the end of the clip 🙏 ⠀ ⠀⠀ 💦 Alternating lunges: really step back nice and far on that reverse lunge to make sure you’re able to work through the heel on the front foot, and build up speed in these as you get better 🔥 ⠀ ⠀⠀ 3 rounds of this circuit was perfect for me ☺️ I really hope you feel amazing and light on your feet after 😘

A post shared by Natacha Oceane (@natacha.oceane) on Jan 19, 2019 at 11:49am PST

Järgmisel nädalal on töörindel päris kiire, aga üritan nädala keskele ühe jõusaaliringi mahutada. Teeolude paranemiseni võtan jooksurindel pigem vaiksemalt, sest muutlikest teeoludest saadav negatiivne emotsioon ei kaalu hetkel saadavat võitu üles.

P.S. Sattusin just podcaste soovitava artikli otsa, kust sain hunniku ideid kuulamislisti. Tavaliselt hakkan kuulamismaterjali otsima alles õues külmetades ning GPS-signaali oodates ja sel hetkel tundub Spotify podcastide lehelt millegi asjaliku otsimine nagu rabalaukas õngitsemine – üsna pime ja viljatu tegevus. Tore, kui keegi selle eeltöö siis juba enne ära on teinud.

Trenninädal 7. – 13. jaanuar 2019

Võtan kiirelt nädala kokku. Pidev lumesadu on taas kõigile teekoristajatele suureks üllatuseks ning seetõttu olid kõik jooksud ikka päris halvad. Üks puhkepäev kukkus jälle totaalne trenn välja.

Esmaspäeval käisin jõusaalis ning hea intensiivne trenn kukkus välja.

Teisipäeval puhkasin.

Kolmapäeval veetsin päeva rongis, seminaril ning uuesti rongis ja koju jõudes oli päeva aktiivsus jälle väiksem, kui tavaliselt hommikul tööle jõudes. Päris vastik on selline pikk istuv päev. Läksin jooksin selle vastiku endast vastikus lumes välja – kui koristatud teedel oli tempo alla 6:30min/km, kiskus see paksus lumesogas pigem 7 kanti. Kokku 9,08km, 01:00:02, 6:37min/km, 147bpm, indeks 49.

Neljapäeval jälle jõusaal.

Reede õhtul pidime kolleegidega välja minema, aga pigistasin selle ette kiire jooksutiiru, mis kukkus nii õudne välja, et läksin otsejoones tuppa kaebekirju kirjutama. Ma saan aru, et ilm on noh… talvine, aga paljudes kohtades on sahk küll käinud, aga lume vaid pealt siledaks tõmmanud või suvalistesse kohtadesse üldse mõnesajameetrised lüngad sisse jätnud. Olge siis aktiivsed ja käige jala, eksole. Kokku vaevlesin 6,97km, 47:42, 6:51min/km, 139bpm, indeks 49.

Laupäeval pidi olema puhkepäev ning läksime rappa koeri jalutama. Laeva raba rada pidi küll kinni olema, aga need sildid on üleval juba aastaid, seega ei lasknud me ennast sellest häirida. Kohapeal selgus küll, et rada on nüüd tagatipuks üles võetud ja viimaste nädalate külm pole piisav olnud, et raba korralikult ära kaanetada.

Jonnakalt rügasime raja siiski läbi käia, mis võttis tavalise tunni asemel kaks, vahepeal sumpasime lausa puusani lumes ja korduvalt käisime ära poole sääreni vees. 😀 Madalad corgid suplesid üldse kaelani lumes nagu lumedelfiinid. Korralik Erna retk, aga omamoodi lõbus ka, sest ilm oli ju imeilus ning lõpus sai kiirelt autoga koju sooja vurada – ei pidanud märgade saabastega telki magama minema või midagi.

Õhtul lohistasime koera veel tunnisele kõnnitiirule, sest nii ilusat ilma oli patt raisata.

Pühapäevaks oli päike taas kadunud, aga käisin sõbrannaga kohtumas ning poodides ja jõudsin trenni alles päris hilja õhtul. Seal etendasid mingid algajad parajasti kurbmängu ühes pikas vaatuses “kuidas olla jõusaali vihatuim inimene”. Väidetavalt vihkame me teisi inimesi nende omaduste pärast, mida me iseeneses põlgame. Tuleb välja, et minus peidab ennast mingi mats, kes kasutab korraga kõiki jõusaali vahendeid, jätab raskused igale poole peale või peidab neid kelmikalt kõige uskumatumatesse kohtadesse ning ühtegi higiloiku enda järelt ära ka ei pühi. Kuna ma ise seda looma endast kunagi vabastanud pole, olen ma ilmselgelt lihtsalt kade. (Rändi lõpp.)

Muidu oli tore. Raskused vaikselt suurenevad – peakski neile mingi viisaka jäädvustamiskoha leidma, sest äppe ma täita ei viitsi ning märkmikku sisse seadnud pole.

Trenninädal 31. detsember 2018 – 6. jaanuar 2019

Hakkasin seda kokkuvõtet kirjutama ning taipasin üllatusega, et aastavahetusest on alles mõned päevad möödas. Parem oleks, et 2019 sellises tempos mööda ei tormaks nagu eelmine läks – mul on siiamaani vahepeal tahtmine kuskile 2017 aastaarvuks kirjutada. 🙂

Esmaspäeval oli vana aasta viimane päev ning tegin maal kodukontoris usinalt tööd. Pealelõunal käisime korra sõbrannaga jalutamas ning päeva peale kogunes samme päris aktiivselt. Õhtuks olin nii läbi, et jäin kell 10 juba korra magama. Hädaga venitasin südaööni üleval olla, aga väga vanainimeselikult möödus aasta viimane õhtu küll.

Teisipäeval plaanisin vara linna sõita ning pikemale jooksule minna, aga asjaolude kokkulangemisel jõudsin sinna alles hilja õhtul roppväsinuna – nimelt hakkas auto maal mingit sureva vaala häält tegema ja jätsin selle targu remonti. Kuna liikumist oli päeva peale kogunenud umbes null, läksin lompide vahele väikest takistusjooksu tegema. Muidugi sai juba esimeste sammude peale kinnitust vana tõde, et vaimne väsimus ainult maskeerib ennast füüsiliseks väsimuseks ja kui juba liikuma saada, on keha selle üle üliõnnelik. Tegin vihmas ja üle tohutute loikude hüpates kokku 4,15km (see kergliiklustee jupp, mis oli lumest puhas), 24:26, 5:54min/km, 145bpm ning indeks vahelduseks lumevabal tänaval 52.

Kolmapäeval alustasime kolleegidega tööl kätekõverduste väljakutset ning üritan kuuga ära teha 1500 kätekõverdust – hetkel olen graafikus. Õhtul pärast tööd läksin jõusaalist läbi ning välja kukkus kuidagi eriti mõnusa pingutusega trenn. Ma tean, et ma iga kord ütlen seda, aga viimasel ajal tunnen üha enam, et saalis olles on mul totaalne flow seisund, kuulan oma muusikat, ajan oma asja ning kellegagi suhelda ei taha. Pärast tulevad igasugused head ideed ka pähe, sest aju on täieliku restardi saanud. Rahvast oli küll tavapärasest palju rohkem, aga õnneks tegutsesid uustulnukad masinate peal ning vabaraskuste alale tulla ei julgenud.

Jõusaal teisel jaanuaril

Neljapäeval jooksime Jaanusega tavalise jõeäärse tiiru, aga kuidagi hullult raske ja jõuetu oli olla. Ootasin terve aja, et jooks lihtsalt läbi saaks. Kokku 6,5km, 43:26, 6:41min/km, 139bpm ning indeks 52 (enesetunde põhjal küll mitte).

Reedel puhkasin.

Laupäeval käisime jälle jõusaalis, mis õnneks polnud küll täis, aga näha oli mingit uustulnukate järellainetust. KÕIK raskused olid üle saali laiali, täiesti ebaloogiliselt jaotatud ning osad ka masinate-kangide peale lihtsalt ripakile jäetud.

Inimesi endid saalis küll õieti polnud – üldse kipub saal nädalavahetuseti päris lage olema. Jääb mulje, et trenn on enamasti ikka midagi ebameeldivat, millest puhkepäeva puhul loobuda. Ka enne pühi oli ju palju artikleid, kus arutleti selle üle, kas pühade ajal on põhjust endale trennipuhkust anda. Minu jaoks on igasugused pühad, nädalavahetused ning puhkus just hea vaba aeg, kui saab mõnuga rohkem liigutada. 😀 

Õnneks oli seekord Jaanus ka saalis ning isegi jõutrenni poole peal, seega sain kükkides suuremaid raskusi proovida ja polnudki häda midagi. Pärast trenni lõime end lille ning käisime Werneri restoranimenüüd proovimas. Kui kohale jõudes oli kõht megatühi, sai see kahe käigu peale nii täis, et magusat peale ei mahtunudki. Iseenesest toit oli aus – julgen täitsa soovitada.

Pühapäeval pidime pealelõunal sünnipäevale minema, mille ette mahtus kiire ennelõunane jooksutiir – jooksin Lähte poole ja tagasi. Ehkki ilm.ee väitel oli õues tajutav temperatuur -12 kraadi, oli mul kileka ja peapealaga just parajalt värske olla. Tee oli lumine, aga jala all parajalt toekas. Mõnus trenn – kuulasin podcaste ning nautisin ilma. Kokku sörkisin vaikses lumesajus 11,02km, 01:11:20, 6:29min/km, 141bpm, indeks 53.

Ees ootab üle tüki aja täispikk töönädal. Trenni osas üritan juba harjunud rütmi edasi hoida, ehk vaheldumisi jooks ning jõutrenn ja iga kolme päeva järel puhkus.

2018/2019 eesmärgid

Võtan kiirelt eelmise aasta eesmärgid, tulemused (hahahahaaa) ja muu pudi-padi kokku.

Joostud kokku: 1500km (2017: 1200)
Jooksukuude top 3: juuli 170km, aprill 168km, august 164km.
Rahvaspordiüritusi: 6 (2017: 10)
Rekordid: uuendasin nii maratoni kui poolmaratoni rekordeid 
Trenne salvestatud: 267h (2017: 275)
Kaloreid põletatud: 134 096 (2017: ca 120K, seega intensiivsus on läinud suuremaks)

Moe pärast viskasin aasta tagasi õhku ka portsu eesmärke. Tulemus? Noh midagi taolist. 😀

2018. suuremad eesmärgid olid järgmised:

1. Riia maraton (20. mai).
   Aeg alla nelja tunni ei tulnud, aga kahe vägagi terve jalaga tulin finišisse küll. Pool võitu. Polegi varem nii kevadisel ajal täismaratoni jooksnud.
2. Mitte treenida rohkem, aga targemalt.
   Distants sai 2018 küll 25% suurem, kui 2017. aastal, aga toona veetsin päris palju aega vigasena ka. Möödunud aastal sain igasugustel vigastuseohtlikel kohtadel kiiresti sabast kinni ja sunniviisilisi trennipause ei tekkinudki. Ei teagi, kas asi on targemas treenimises või hakkab keha selle kohtlemisega ära harjuma.
3. Caminole kõndima minna.
   Ei mänginud välja. Sügisene puhkus kulus pulmareisile. Korra käisime ka Lõuna-Hispaanias, kus kõndisime kaks päeva mööda rannikut ning kerge Camino hõngu sain siiski kätte.
4. Mägedesse!
   Jälle feil! 😦 See-eest lähen märtsis Nepaali, mis on iga mägedesõbra märg unenägu.
5. Igamehetriatlon? Tartu Mill?
   Noup. Ma siiani ei tea, kas Tartu Millil üldse oli lõpuks igamehetriatlon. Sain selle asemel korduvalt Jaanusel triatlonidel saatjaks käia. Põnevaid väljakutseid jagus selletagi küll.
6. Käia vähemalt 2-3 korda kuus ujumas.
   Päris realistlik eesmärk ning lugesin kokku, et käisin basseinis aasta jooksul 28 korda. Küll toimusid need peamiselt hoogtöökorras Saaremaal käikude ajal, samuti alustasin jaanuaris suure hurraaga ning leotasin end vähemalt kord nädalas.
7. Käia vähemalt 2-3 korda kuus joogas või pilateses vms võimlemises.
   Jälle ups. Sattusin aasta teises pooles totaalsele jõusaalilainele ja jätsin kõik kellaajalised rühmatrennid üldse ära (ja kodus Notsu kõrvalt just joogat ei tee). Taas tegin kiire hoogtööjoogatamise pulmareisil, kui käisin seal nädala jooksul kolm korda. Aasta skooriks jäi 12 korda.
8. Teha kodus lihashooldust vähemalt kord nädalas.
   Selles osas olen vaikselt jälle laisemaks jäänud, aga harjumus on siiski enam-vähem sisse jäänud. Vajadusel käin jalad kiirelt rulliga üle ja paar korda olen ka jõusaalis rullinud. Vähemalt kord nädalas pole seda kindlasti toimunud kasvõi seetõttu, et olin vahepeal nädalate viisi reisil.

Väga lahkelt hinnates 3/8-st. 😀 Üldiselt oli tore mitmekesine liikumisaasta nagu ikka. Ehkki joosta sai üsna palju ning juulikuist palavust ei taha mitte meenutadagi, käisin lausa kolm korda kanuumatkal, tegin pea 50 tundi jõutrenni ning sõitsin 400 kilomeetrit rattaga (sh tegime korduvalt päevamatku Otepää kanti).

Reisisin kolm korda (Läti ei lähe arvesse), käisin elus esimest korda Vilsandil, neli korda Saaremaal, ujusin lõpmata palju kordi nii jões, järves kui meres ja võtsin viimast siinse ajaarvestuse pikimast suvest (eriti need korrad, kui ma järjekordse jooksu ajal palavuse käes kuskil põõsa all ära pidin surema). Vahetasin tööd ja nime ja vanusekümmet.

Mis saab aastal 2019? Võin julgelt öelda, et sportlikud eesmärgid hetkel puuduvad. Õnneks pole ma ka seda tüüpi, kes regulaarseks liikumiseks mõnda eesmärki vajab ning soovi korral saab neid alati ka jooksvalt ette võtta (pun not intended). Kui eelmisest aastast üldse midagi õppida, siis seda, et uusaastalubaja tüüpi ma vist ei ole. 😀 Hetkel olen totaalses vaimustuses jõusaalist, aga arvatavasti hakkavad jooksurajad valgete õhtute saabudes taas kutsuvamaks muutuma (esimese jaanuari õhtu igatahes möödus juba kiirel jooksutiirul).

Rahvaspordiüritustest on kindlasti ees Otepää Ironman 70.3 meeskondlik jooksuosa, seega tosse ma nurka ei viska ning kevadel peaks hoolega tõusutrenne ka tegema. Selle heaks ettevalmistuseks võiks ju olla igiõudne Viljandi järvejooks? Kahjuks tähendab Ironmani ajastus, et Võidupüha maratonile saan heal juhul rahulikku taastusjooksu tegema minna. Head mälestused on ka Saaremaa kolme päeva jooksust.

Aasta suurimaks reisiks jääb ilmselt juba eelpool mainitud Nepaal. Ma ei jõua seda juba ära oodata!

Kas võtan ette ka mõne täismaratoni? Ei oska öelda. Kuna sellele kuluv aeg ja energia on lühemate distantsidega võrreldes ikka hoopis teisest puust, ei hakka ma ennast selle plaani külge nui neljaks kinni laulatama.

Kokkuvõttes ootan uuelt aastalt kõvasti liikumisrõõmu ja kõike mitmekesist, mis aitaks kehal olla tugev ning terve (minu eas peab juba paatoslikul toonil selliseid lauseid kuuldavale tooma).