Trenninädal 31. detsember 2018 – 6. jaanuar 2019

nädal.png

Hakkasin seda kokkuvõtet kirjutama ning taipasin üllatusega, et aastavahetusest on alles mõned päevad möödas. Parem oleks, et 2019 sellises tempos mööda ei tormaks nagu eelmine läks – mul on siiamaani vahepeal tahtmine kuskile 2017 aastaarvuks kirjutada. 🙂

Esmaspäeval oli vana aasta viimane päev ning tegin maal kodukontoris usinalt tööd. Pealelõunal käisime korra sõbrannaga jalutamas ning päeva peale kogunes samme päris aktiivselt. Õhtuks olin nii läbi, et jäin kell 10 juba korra magama. Hädaga venitasin südaööni üleval olla, aga väga vanainimeselikult möödus aasta viimane õhtu küll.

Teisipäeval plaanisin vara linna sõita ning pikemale jooksule minna, aga asjaolude kokkulangemisel jõudsin sinna alles hilja õhtul roppväsinuna – nimelt hakkas auto maal mingit sureva vaala häält tegema ja jätsin selle targu remonti. Kuna liikumist oli päeva peale kogunenud umbes null, läksin lompide vahele väikest takistusjooksu tegema. Muidugi sai juba esimeste sammude peale kinnitust vana tõde, et vaimne väsimus ainult maskeerib ennast füüsiliseks väsimuseks ja kui juba liikuma saada, on keha selle üle üliõnnelik. Tegin vihmas ja üle tohutute loikude hüpates kokku 4,15km (see kergliiklustee jupp, mis oli lumest puhas), 24:26, 5:54min/km, 145bpm ning indeks vahelduseks lumevabal tänaval 52.

Kolmapäeval alustasime kolleegidega tööl kätekõverduste väljakutset ning üritan kuuga ära teha 1500 kätekõverdust – hetkel olen graafikus. Õhtul pärast tööd läksin jõusaalist läbi ning välja kukkus kuidagi eriti mõnusa pingutusega trenn. Ma tean, et ma iga kord ütlen seda, aga viimasel ajal tunnen üha enam, et saalis olles on mul totaalne flow seisund, kuulan oma muusikat, ajan oma asja ning kellegagi suhelda ei taha. Pärast tulevad igasugused head ideed ka pähe, sest aju on täieliku restardi saanud. Rahvast oli küll tavapärasest palju rohkem, aga õnneks tegutsesid uustulnukad masinate peal ning vabaraskuste alale tulla ei julgenud.

Jõusaal teisel jaanuaril

Neljapäeval jooksime Jaanusega tavalise jõeäärse tiiru, aga kuidagi hullult raske ja jõuetu oli olla. Ootasin terve aja, et jooks lihtsalt läbi saaks. Kokku 6,5km, 43:26, 6:41min/km, 139bpm ning indeks 52 (enesetunde põhjal küll mitte).

Reedel puhkasin.

Laupäeval käisime jälle jõusaalis, mis õnneks polnud küll täis, aga näha oli mingit uustulnukate järellainetust. KÕIK raskused olid üle saali laiali, täiesti ebaloogiliselt jaotatud ning osad ka masinate-kangide peale lihtsalt ripakile jäetud.

Inimesi endid saalis küll õieti polnud – üldse kipub saal nädalavahetuseti päris lage olema. Jääb mulje, et trenn on enamasti ikka midagi ebameeldivat, millest puhkepäeva puhul loobuda. Ka enne pühi oli ju palju artikleid, kus arutleti selle üle, kas pühade ajal on põhjust endale trennipuhkust anda. Minu jaoks on igasugused pühad, nädalavahetused ning puhkus just hea vaba aeg, kui saab mõnuga rohkem liigutada. 😀 

Õnneks oli seekord Jaanus ka saalis ning isegi jõutrenni poole peal, seega sain kükkides suuremaid raskusi proovida ja polnudki häda midagi. Pärast trenni lõime end lille ning käisime Werneri restoranimenüüd proovimas. Kui kohale jõudes oli kõht megatühi, sai see kahe käigu peale nii täis, et magusat peale ei mahtunudki. Iseenesest toit oli aus – julgen täitsa soovitada.

Pühapäeval pidime pealelõunal sünnipäevale minema, mille ette mahtus kiire ennelõunane jooksutiir – jooksin Lähte poole ja tagasi. Ehkki ilm.ee väitel oli õues tajutav temperatuur -12 kraadi, oli mul kileka ja peapealaga just parajalt värske olla. Tee oli lumine, aga jala all parajalt toekas. Mõnus trenn – kuulasin podcaste ning nautisin ilma. Kokku sörkisin vaikses lumesajus 11,02km, 01:11:20, 6:29min/km, 141bpm, indeks 53.

Ees ootab üle tüki aja täispikk töönädal. Trenni osas üritan juba harjunud rütmi edasi hoida, ehk vaheldumisi jooks ning jõutrenn ja iga kolme päeva järel puhkus.

3 kommentaari “Trenninädal 31. detsember 2018 – 6. jaanuar 2019

  1. Nädalavahetusel hajuvad treenijad lihtsalt suurema ajavahemiku peale ära. Nädala sees on kõik pärast tööäpeva 2-3 tunni sees trennis.
    Sama asi on jooksmisega – tööpäeval kella 18-19 vahel näed raudselt teisi jooksjaid vastu tulemas, aga nädalavahetusel võid pigem teha pika tiiru nii, et kedagi ei näe. Nad lihtsalt teevad oma trenni kas varem või hiljem kui sina.

    Meeldib

  2. Mulle ka hullult meeldib nädalavahetusel trenni teha, ma ei saa absoluutselt aru, miks peaks nädalavahetused vabaks jätma?

    Vahepeal ma arvasin, et äkki sellepärast, et normaalsed inimesed panevad reede-laupäev pidu ja siis oleks nagu loogiline jah, aga nüüd ma pole enam selles ka kindel, sest ma käisin laupäeva õhtul sõbranna juures, jõin kolm väga heldet gin-tonicut, ärkasin pühapäeva hommikul rõõmsa ja roosana ja kimasin jõusaali, kus tegin viimase aja kõige parema seljatrenni.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s