2018/2019 eesmärgid

Võtan kiirelt eelmise aasta eesmärgid, tulemused (hahahahaaa) ja muu pudi-padi kokku.

Joostud kokku: 1500km (2017: 1200)
Jooksukuude top 3: juuli 170km, aprill 168km, august 164km.
Rahvaspordiüritusi: 6 (2017: 10)
Rekordid: uuendasin nii maratoni kui poolmaratoni rekordeid 
Trenne salvestatud: 267h (2017: 275)
Kaloreid põletatud: 134 096 (2017: ca 120K, seega intensiivsus on läinud suuremaks)

Moe pärast viskasin aasta tagasi õhku ka portsu eesmärke. Tulemus? Noh midagi taolist. 😀

How long will you keep your new year's resolutions?

2018. suuremad eesmärgid olid järgmised:

  1. Riia maraton (20. mai).
    Aeg alla nelja tunni ei tulnud, aga kahe vägagi terve jalaga tulin finišisse küll. Pool võitu. Polegi varem nii kevadisel ajal täismaratoni jooksnud.
  2. Mitte treenida rohkem, aga targemalt.
    Distants sai 2018 küll 25% suurem, kui 2017. aastal, aga toona veetsin päris palju aega vigasena ka. Möödunud aastal sain igasugustel vigastuseohtlikel kohtadel kiiresti sabast kinni ja sunniviisilisi trennipause ei tekkinudki. Ei teagi, kas asi on targemas treenimises või hakkab keha selle kohtlemisega ära harjuma.
  3. Caminole kõndima minna.
    Ei mänginud välja. Sügisene puhkus kulus pulmareisile. Korra käisime ka Lõuna-Hispaanias, kus kõndisime kaks päeva mööda rannikut ning kerge Camino hõngu sain siiski kätte.
  4. Mägedesse!
    Jälle feil! 😦 See-eest lähen märtsis Nepaali, mis on iga mägedesõbra märg unenägu.
  5. Igamehetriatlon? Tartu Mill?
    Noup. Ma siiani ei tea, kas Tartu Millil üldse oli lõpuks igamehetriatlon. Sain selle asemel korduvalt Jaanusel triatlonidel saatjaks käia. Põnevaid väljakutseid jagus selletagi küll.
  6. Käia vähemalt 2-3 korda kuus ujumas.
    Päris realistlik eesmärk ning lugesin kokku, et käisin basseinis aasta jooksul 28 korda. Küll toimusid need peamiselt hoogtöökorras Saaremaal käikude ajal, samuti alustasin jaanuaris suure hurraaga ning leotasin end vähemalt kord nädalas.
  7. Käia vähemalt 2-3 korda kuus joogas või pilateses vms võimlemises.
    Jälle ups. Sattusin aasta teises pooles totaalsele jõusaalilainele ja jätsin kõik kellaajalised rühmatrennid üldse ära (ja kodus Notsu kõrvalt just joogat ei tee). Taas tegin kiire hoogtööjoogatamise pulmareisil, kui käisin seal nädala jooksul kolm korda. Aasta skooriks jäi 12 korda.
  8. Teha kodus lihashooldust vähemalt kord nädalas.
    Selles osas olen vaikselt jälle laisemaks jäänud, aga harjumus on siiski enam-vähem sisse jäänud. Vajadusel käin jalad kiirelt rulliga üle ja paar korda olen ka jõusaalis rullinud. Vähemalt kord nädalas pole seda kindlasti toimunud kasvõi seetõttu, et olin vahepeal nädalate viisi reisil.

Väga lahkelt hinnates 3/8-st. 😀 Üldiselt oli tore mitmekesine liikumisaasta nagu ikka. Ehkki joosta sai üsna palju ning juulikuist palavust ei taha mitte meenutadagi, käisin lausa kolm korda kanuumatkal, tegin pea 50 tundi jõutrenni ning sõitsin 400 kilomeetrit rattaga (sh tegime korduvalt päevamatku Otepää kanti).

Reisisin kolm korda (Läti ei lähe arvesse), käisin elus esimest korda Vilsandil, neli korda Saaremaal, ujusin lõpmata palju kordi nii jões, järves kui meres ja võtsin viimast siinse ajaarvestuse pikimast suvest (eriti need korrad, kui ma järjekordse jooksu ajal palavuse käes kuskil põõsa all ära pidin surema). Vahetasin tööd ja nime ja vanusekümmet.

Mis saab aastal 2019? Võin julgelt öelda, et sportlikud eesmärgid hetkel puuduvad. Õnneks pole ma ka seda tüüpi, kes regulaarseks liikumiseks mõnda eesmärki vajab ning soovi korral saab neid alati ka jooksvalt ette võtta (pun not intended). Kui eelmisest aastast üldse midagi õppida, siis seda, et uusaastalubaja tüüpi ma vist ei ole. 😀 Hetkel olen totaalses vaimustuses jõusaalist, aga arvatavasti hakkavad jooksurajad valgete õhtute saabudes taas kutsuvamaks muutuma (esimese jaanuari õhtu igatahes möödus juba kiirel jooksutiirul).

Rahvaspordiüritustest on kindlasti ees Otepää Ironman 70.3 meeskondlik jooksuosa, seega tosse ma nurka ei viska ning kevadel peaks hoolega tõusutrenne ka tegema. Selle heaks ettevalmistuseks võiks ju olla igiõudne Viljandi järvejooks? Kahjuks tähendab Ironmani ajastus, et Võidupüha maratonile saan heal juhul rahulikku taastusjooksu tegema minna. Head mälestused on ka Saaremaa kolme päeva jooksust.

Aasta suurimaks reisiks jääb ilmselt juba eelpool mainitud Nepaal. Ma ei jõua seda juba ära oodata!

Kas võtan ette ka mõne täismaratoni? Ei oska öelda. Kuna sellele kuluv aeg ja energia on lühemate distantsidega võrreldes ikka hoopis teisest puust, ei hakka ma ennast selle plaani külge nui neljaks kinni laulatama.

Kokkuvõttes ootan uuelt aastalt kõvasti liikumisrõõmu ja kõike mitmekesist, mis aitaks kehal olla tugev ning terve (minu eas peab juba paatoslikul toonil selliseid lauseid kuuldavale tooma).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s