Pärast õnnestunud 3 päeva jooksu tegin päevakese puhkust ning käisin siis 2 päeva jutti käruga joostes jõe ääres talisuplemas. Ühel korral unustasin rätiku ka koju. Polnud just parim elamus. Muidu on tänaseks 5 korda tehtud ja õige eneseületussportlasena kohe number kuklas, mille talvega üle võiks ujuda. No näis.
Suure jooksmise peale suutsin muidugi mingi ülekoormushäda laadse asja labajalga hankida, mis ühe puhkepäevaga veel hullemaks läks ning täna ma jooksma ei läinud. Mõtlesin seepeale hoopis üle pika aja ujulasse minna, sest Aura on ju lõpuks lahti ja võiks vaikselt Ironmani peale mõtlema hakata.
Enne 10 oli ujula meeldivalt inimtühi ja sain seal rahus omaette lihtsalt surra. Ilmselgelt ma pole ujulas käinud üle aasta julgelt (noorem laps saab lähipäevil aastaseks).
Kuskil 800 meetri peal sain aga käed lahti ning järgmised 800 tulid juba lihtsamini. Seejärel sõitsin rattaga koju lamama ja sööma. Ironmanil pean 300 meetrit veel ujuma ning seejärel see õige distantsiladumine alles algab. Johhaidii.
Võtsin selle peale vähemalt kätte ning panin oma treeningkava trennid kõik taskidena kalendrisse ära. Kava kestab 24 nädalat enne üritust ehk trenn algab veebruari teisest poolest. Enne seda viskasin igasse nädalasse kavast ühe ujumistrenni ka, sest see valdkond vajab ilmselgelt kõige rohkem järelaitamist (ja toas ratast sügada ma tahaks nii vähe kui võimalik). Saab olema huvitav aeg.
Veel üks spordiblogi 
No tore on näha sind jätkuvalt spordipisiku küüsis vaevlemas. Tegin IM 70.3 sel aastal 6 kuuse trenni pealt ja sul on aega maa ja ilm. Ujumisele panusta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, põhiline on siiski rattaga suureks sõbraks saada. Mitte uppumine on muidugi selle eelduseks.
Ühesõnaga jälgin blogi jätkuvalt, hea et kilpnäärmeprobleemile jälile said, ka mul on sama haigus ja krõbistame siis surmani tablette ja teeme trenni edasi.
MeeldibLiked by 1 person
Issand, sina ka elus! Miks sa enam ei blogi. Mh? Ah?
Ja “aega maa ja ilm” mul kahe minimetslase kõrvalt ikka üldse pole. Just õudusega vaatasin, et pea kõik trennid olid kavas üle tunni pikad, paljud muidugi kõvasti rohkem. Eriti häda, et mees nagu tahaks ka osaleda. 😀 Aina enam sigineb kahtlus, et igast perest on alati puudu üks hea nai… ptüi, ori. Üks hea ori.
MeeldibMeeldib
Orje ja teenreid ongi alati vähe. Hah, laste kõrvalt on muidugi raske, tean (mul mõned rohkem kui sul!), samas tehtav. Näiteks on uni, töö ja üleüldse vaba aeg üle tähtsustatud. Lisaks veel teise poolega kahekesi olemise aeg, pff, kellele seda vaja! Aeg iseendale, muahahaha, hea nali. Ma olen üldiselt arvamusel, et lapsed on väga toredad ja ma armastan enda omasid tuliselt, aga nad on jube tüütud ka ikka.
Ma ei blogi, sest ma ei viitsi enam. Pole nagu midagi uut ka öelda ja üldse.
Võimalik, et tulen ka järgmisel aastal IM70.3 uuesti, ma olen käinud erinevatel võistlustel ka kaasa elamas ja ka sind silmaga otsinud, aga no ei oska vaadata.
MeeldibMeeldib
Aus! Ja ilmselt sa oled ammu lõpetanud, kui ma järgmine aasta finišeerin. Optimistlikult googeldasin siin kontrollaegu just. 😀 Sinna ikka mahub!
MeeldibMeeldib
Ujumisvormile pidi mõjuma juba lühike paus (nädal). Kui millegi pärast 2-3 nädalat joosta ei saa, ei pidavat jooksuvormiga suurt midagi juhtuma, aga ujumisega on lood kehvemad, seda peabki iga nädal tegema.
Mitte, et ma ise sellest midagi väga teaks, aga ma olen mõne triatleediga töö juurest viimasel ajal sörkimas käinud ja saanud trenni peale lisaks kõvasti ironmani-teooriat ka.
Sama allikas väidab tõesti, et kuigi ujumist on vaja pidevalt teha, et vorm ära ei kaoks, siis ujumisega paraku triatlonis väga palju ei võida. Ratta osakaal on suurem. Nii et tulemuse mõttes sellest toas rattaga sügamisest vist ka päris ei pääse.
Endiselt on hea meel, et ma triatlonit ei tee. Jooksmine on ikka üks hea lihtne ala.
MeeldibMeeldib
Kusjuures ma tunnen ka kohe, et umbes nädal hiljem teist korda basseini minnes oli ujumine kohe teise hooga. Erilist aega ma ujumistrennist võita ei looda, selle osa tahaks pigem üle elada, aga trenni eesmärk ongi end vees piisavalt tugevalt ja hästi tunda. Eile nt avastasin, et pikalt katkematult jutti kroolides tekib mul vee all täiesti klaustrofoobiline tunne. Mis siis veel sogases avavees ujumisest rääkida. Samas alati on variant kohe konnaga peale minna.
MeeldibMeeldib