2022 kokkuvõte ja uus uue hooga (sarlakid, kliimapagulus ja tasakaal)

Ilma pikema jututa võtan ikka aasta ka kokku. Möödunud aastat alustasin 2-kuise ning vähem-kui-2-aastase tite kõrvalt ning ega sellest aastast suurt midagi loota ei osanud või julgenud. Tänu sellele said kõik ootused muidugi ületatud.

2022 numbrites:

  • 910 km jooksu
  • 1041 km rattasõite
  • 19 km ujumist
  • 40 km suuska
  • 60 jõutrenni
  • 2 last
  • 0 rasedust
  • 1 triatlon

Möödunud aasta märksõnad:

  • Tervis – kaks rasedust jutti on ikka organismile paras koormus ning pole siis ime, et lõpuks midagi lagunema hakkas. Õnneks sain üsna kiirelt hädadele jaole – unetuse, jõuetuse, laes pulsi ja muude jamade kurjajuureks oli hüperaktiivne kilpnääre. Tänaseks olen ravimitest taas prii, aga kontrollis pean käima elu lõpuni, sest organism on juba kilpnäärme vastu pöördunud. On oht, et see ühel hetkel väljendub hoopis kilpnäärme alatalituse. Loodetavasti siiski mitte. Aasta teises pooles turgutasin terivst talisuplusega ja polnud (tänu sellele või selle kiuste) õieti kordagi haige.
  • Reisimine – pärast koroona-aastaid õnnestus aasta alul kahe lapsega välisreisile minna ning kogemus oli nii edukas, et aasta lõpptulemuseks jäi 3 reisi. Hakkab juba laste-eelset elu meenutama, kui iga aasta oli plaanis 1 pikem ja kaugem reis ning 2-3 lühemat. Eks lastega on muidugi teistmoodi, aga sugugi mitte tingimata halvem. Ka praegust postitust kirjutan reisilt, senise elu peaaegu pikimalt.
  • Tasakaalu leidmine – mitte et ma seda ülearu kaotanud olekski, aga eks laste saamine on olnud paras kohanemine igas mõttes. Selles mõttes pakkus 2022 mõnusat loomingulist eneseteostust nii spordi, hobide, ettevõtluse kui eluvalikute osas. Kartsin, et 2-alla-2-aastast last jätab ruumi vaid ellujäämiseks, aga õnneks ei. Vähemalt mitte ainult. Näiteks proovisin kätt tänavakunstnikuna, ületasin ettevõttes kuhjaga käiberekordeid, leidsin päris mõnusa tasakaalu trennitegemises, taastutvusin ujumisega jne.

Aasta uus:

Kuna pimedad, soolalumised ja libedad kuud on väikeste lastega eriline väljakutse, samuti nende väikeste laste riidessesaamine olümpiaala omaette, veedame uue aasta esimese kuu kliimapaguluses Hispaania lõunarannikul. Alguses sihtisime kõvasti kaugemaid sihtkohti, aga õnneks lõime põnnama. “Õnneks” selles mõttes, et isegi 4,5-tunnine lend oli daamidega paras väljakutse. Kohalolek on olnud aga puhas rõõm, sest siin on soe, kuiv ja valge! Nii lihtsasti harjub hea asjaga, et pimedat tatist Eesti talve on võimatu ettegi kujutada.

Siin sai mind lõpuks ka üks haigus kätte ning nii pahasti, et sain kohe kuhjaga tasutud oma pika terveoleku eest. Nimelt korjas emb-kumb lastest omale jälle sarlakid. Ilmselt lennukist. Sealjuures suurem laps teist korda paari kuu jooksul! Ma veel arvasin enne lapsi, et see on üks neist haigustest, mis on ammu välja surnud. Hehe.

Erinevalt eelmisest korrast sain seekord ka mina need külge ning ehkki põdemine ise eriti raskelt ei kulgenudki, jäi kehv enesetunne nii kauaks vinduma, et jõudsin juba mõelda, et tervis ongi läinud. Iga öö võtsin magamiseks kurguvalu vastu ibukat, hommikuti ärkasin sellise tundega nagu oleks bussi alla jäänud ning päeva peale läks nõrkus ja peavalu vaid hullemaks.

Lõpuks hakkab see järk-järgult ikka üle minema ja saame jälle hommikuti käruga jooksmas käia. Siin on suurepärane jooksupromenaad kilomeetreid mõlemas suunas, samuti võtsime kalipsod kaasa, et avaveeujumist proovida. Viimane mul ilmselt plaaniks jääbki, sest esiteks pole tervis veel 100%, samuti oli esimene katsetus kalipsoga lainetavas vees nii õudne, et mul pole tahtmist seda niipea korrata.

Argipäevad näevad välja sellised, et suundume pärast hommikusööki oma lemmikkohvikusse, joome päikesepaistel tassi kohvi ning jookseme käruga umbes tunnikese. Mina teen sinna otsa ca 10 minutit joogat, jõutrenni või venitust. Pärast lapsed magavad ja/või mängivad, teeme tööd, sööme lõunat, lapsed jälle magavad, teeme jälle tööd ning õhtul käime rannas aega veetmas ja mängimas. Väga-väga mõnus. Eks ringi oleme ka käinud, aga peamine eesmärk ongi kliimat nautida, mere ääres olla, vabalt võtta, kohvi ning veini juua ja joosta. 😀

Uue aasta peamised (sportlikud) eesmärgid ka:

  • Teha pea iga päev 10 min jõutrenni, joogat või venitamist. Kindlasti ei taha seda teha iga päev, haigena nt ei teinud, aga avastasin, et see on mõnus jätkusuutlik viis üldkehalist liikumist graafikusse mahutada, ilma et peaks sellele arvestama terve trennipäeva. Seni olen Netflixist Nike’i trenne teinud.
  • Läbida see kuradi Ironman (tunded on hetkel pärast merekogemust jälle negatiivsemapoolsed).
  • Minna sügisel caminole. Avastasin, et Air Baltic lendab Riiast otse Bilboasse, mille ette jääb 150 km osa Camino del Nortet, mis mul kõndimata on. Näis, kas pisem laps on sügisel selleks valmis, et ma nii kauaks ära lähen.
  • Väisata mõnusaid spordiüritusi nagu näiteks 3 päeva jooks.
  • Hoida mõistlikku tasakaalu igas mõttes.

Kuidas teil?

2 kommentaari “2022 kokkuvõte ja uus uue hooga (sarlakid, kliimapagulus ja tasakaal)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s