Trennipuhkus missugune

Kaks päeva on Tallinna poolmaratonini jäänud ning erinevalt varasemast ajast, kui mul oli raskusi maratonieelsetel nädalatel trennikordade tagasitõmbamisega (sest mõnus on ju liigutada!), siis seekord õnnestus see mul üle ootuste hästi. Olen ära teinud ainult oma mõned kergemad kavajärgsed jooksud ning muud ei midagi.

Mis on minu saladus?

Enteroviirus!

Soovitan seda kõigile, kellel on raskusi enda taltsutamisega. Vähe sellest, et sul on paar päeva nii halb olla, et ei jõuagi midagi teha peale lamamise, võivad varvaste alla ning vahele tulla sellised villid, et joosta niikuinii ei tahaks. 😀 Põhimõtteliselt on tegemist väikelaste suu- ja sõrataudiga, mida ma lasteaias mitte käinud täiskasvanuna seni külge hankinud polnud. Põdesin seda isegi kergelt mõne tuttavaga võrreldes, kes enda sõnutsi enne 10x uuesti sünnitaks kui seda uuesti kogeks.

Sünnitama ma selle asemel ei tormaks, aga paar päeva päris kehva enesetunnet ning 38 palavikku kaasnes sellega küll. Lisaks väga imelik kurguvalu, eelmainitet villid ning üks vill ka nt sõrmeotsas küüne all, mis trükkides päris valus oli. Ja päriselt, see oleks võinud veel 100x hullem olla. Brr!

Tegelikult viisin oma diagnoosigi alles siis kokku, kui niigi imelik kurguvalu üldse taanduda ei tahtnud ja lõpuks kurgus katsusin, et nonäeh, vill hoopis. Enne veel imestasin, et kus ma need varbad niimoodi ära hõõrusin.

Lapse hoius möllab see katk juba paar nädalat, ehkki mainitet laps põdes ise seda pea märkamatult. Pisem laps sai ka kaks päeva palavikus olla ning ühe varba alla tuli mingi imelik haavand. Tagantjärele kõik tükid klapivad, aga taipamiseks läks tõesti päris palju aega.

Ahjaa, üks päev istutasin siin maja ümber järjekordse puu, mis läks vist natuke jõutrenni alla, sest lihased olid järgmine päev valusad. Aga muidu pole tõesti suurt midagi teinud. Jalad võiks laupäeval siis igatahes värsked olla.

Nüüd hakkab enesetunne täitsa normaliseeruma ning rahva sekka jooksma võib sellega ikka minna. Lihtsalt palju tuleks käsi pesta ning kedagi võõrast mitte väga embama või suudlema ronida. Eks ma siis taltsutan ennast.

Ilm läks siin ka nipsust 30 kraadi pealt umbes 3ni. Vähemalt ei tohiks palav hakata.