Kuu aega joostud

Klari kirjutas, et kuu aega eriolukorda on möödas ning see meenutas, et mul on ka kuu aega jooksurajal möödas. Nimelt oleksin muidu viksilt ja viisakalt sünnitusjärgse kontrollini ära oodanud, aga kui selgus, et ühtegi kontrolli niipea tulemas pole, viskasin põhimõtteliselt kohe jooksudressi selga ning lidusin õue “enesetunde järgi vaikselt liigutama”.

Milleks need jutumärgid? No ikka selle pärast, et mul oli siiras plaan alustada kuskil soovitatud programmi järgi, ehk esimene nädal kõndida 4 minutit ja sörkida 1 minuti. Teisel nädalal kõndida 3 minutit ja sörkida 2. Ja siis nii edasi, kuni alles vähemalt kuu pärast hakkaks jutti jooksma.

Reaalsuses tegin seda 4+1 pulli täpselt ühe korra esimese jooksu alguses, siis läksin 3+2 peale. Ja pärast seda tegin kõik jooksud oma vanas heas rasedusaegses 5+2,5 süsteemis. Esimese täiesti jutti jooksu tegin juba teisel nädalal, sest noh, kiire oli. 😀

Enesetunne on seni selle kõik heaks kiitnud, ehkki vargsi naasnud jalakrambid meenutasid, et peab vist ikka magneesiumi edasi võtma. Enne rasedust mul sellega mingit muret polnud, aga raseduse ajal ning nüüd nähtavasti imetamisega mu toidulauast ja Vytautase-patareidest ei piisa.

Kokku olen esimese kuu jooksul jooksnud 111 kilomeetrit ning paari nädalaga on kilometraaž stabiliseerunud kuskile 30 ringi. Jooksen neli korda nädalas – teisipäeval, neljapäeval ning mõlemal nädalavahetuse päeval ja enamasti koos käruga.

Kui alles üks nädalavahetus seletasin jooksu ajal Jaanusele, et mul pole mingit arengut praegu, siis tegelikult eelmine nädal juba tundsin, et kõnniosa väga ei tahagi enam vahele teha käruga joostes. Samas võis asi olla ka heades ilmades, sest just tuul annab käruga kõvasti tunda. Nüüd alanud nädal tõotab taas hall ja lägane ja tuuline tulla ning mu indu jahutada.

Reganud olen ennast optimismist nõretades nii Võidupüha poolikule kui sügisesele Tartu Linnamaratoni poolikule. Kui neist esimene ime läbi toimuma peaks, siis läbi jõuan selle vast ikka matkata. Ehkki nädalavahetusel tiirutasime Pärnu vahel ning ma pea igal tänavanurgal jälle muljetasin, et vot oi siin on võidupühaka ajal juba rops kurgus ning siin surm silme ees. Aga regame aga jälle ära, nõu problem.

wp-1586756969763.jpg

Üks kommentaar “Kuu aega joostud

  1. Sa oled selles mõttes ikka päris hästi ajastanud, et just sellel aastal kui su vorm madalseisus on, pole ka ühtki jooksuvõistlust, millest oleks oht ilma jääda. Jõuad ennast jälle ilusti kiireks treenida enne kui keegi julgeb midagi korraldada.

    Ma ise sellele võidupüha maratonile muidugi väga ei panustaks. Hetkel tundub, et kui Tallinna maraton septembris toimub, siis on juba päris hästi.

    Meeldib

Vasta draaxikas-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s