Orgu on poisike oma kringliga

Sattusin siin täiesti juhuslikult telekat vaatama ja lausa sellist tõsiteaduslikku nähtust nagu “Kallis, sa oled kosunud”. Sisesta kõik hambutud vabandused, kuidas ma seda kraami kunagi telekast näinud pole, aga müstilisest ühisteadvusest enam-vähem tean, mis seal toimub *SIIA*. 

Jeesus. Maria.

Arvata on, et seal osalebki törts ullikesem rahvas, sest miks peaks keegi täie ettenägelikkuse juures ennast kohalikku telesaatesse klouniks lubama. Samuti saan ma aru, et šõu nimel tuleb kõike üle võlli ka keerata ning dramaatilise muusika saatel inimesi kõikvõimaliku kapis leiduva peale “vahele võtta”.

Samas summa summarum ei sõltu inimese kaal, vorm ega tervis ju sellest, KAS tal kodus majoneesi üldse on või KAS ta seda ÜLDSE kunagi sööb, vaid sellest, kui palju ta seda sööb, kui palju muid asju sööb ning kuidas muidu elab. Pigem võiks natuke utreerides tõmmata paralleele sellega, et joodiku kodus pole kunagi poolikut pudelit, sest mis lahti tehtud, saab ära joodud. Kõige suurematel karsklastel võivad kapid aga kangemast kraamist lookas olla, mis sest, et enamik sellest on võib-olla juba eelmise riigikorra ajal kingitud ning senini igaks juhuks viisakusest vitriinis klaasi taga.

Vaesele Erikule tuleks meie köögikappide ees küll turgutuseks kringlitükk nina alla torgata, sest kõigi nende kaalulangetajate patupesadega võrreldes valitseb siin pesueht saatana eeskoda.

Kõige kriitilisemast kraamist lugesin kokku 4 purki limonaadi, 4 tahvlit šokolaadi, 8 pakki kommi, 8 karpi assortiisid, 2 karpi mingit hispaania pähklimaiust, pakk piparkooke, 3 Karumsi topsimagustoitu, pooleliitrise jäätise ja ühe šokolaadikoogi. Lisaks vedeleb kuskil kindlasti magusat müslit, müslibatoone ja muud taolist leebemat kraami. (Ja majonees sai just otsa.)

Kas me sööme selle kõik ära? Kindlasti! Mis aja jooksul? Pole õrna aimugi. (Saladuskatte all võin öelda, et kõik see kraam kingiks saadud, ammugi eelmise riigikorra ajal, kindlasti ei ole.) Sest see, et miski kodus olemas on, ei tähenda, et selle olemasolu pidevalt põletama peaks. See võiks ka igasuguse kaalulangetusfilosoofia lõppeesmärk olla, et hambad ristis millegagi võitlema ei pea, vaid saad igasuguse toiduga üsna rahumeelselt maailmas koos elatud – ilma, et peaks öö varjus kondiitris käima nagu armukese juures.

7 kommentaari “Orgu on poisike oma kringliga

  1. Mul magusaga sellist teemat pole, külmkapp sisaldab ainult suuremas koguses ema tehtud moosi (ei tea, mida Orgu sellest arvaks).
    Küll aga näeb mu baarikapp välja, nagu oleksin just poole aasta jagu kange alkoholi varu Lätist toomas käinud. Seal on segamini nii kingitud kui ka reisidelt toodud asju, sest… kui sa juba Mehhikos või Balkanil oled, siis tundub ju hiiglama originaalne mõte, et pudeli tequilat või grappat peab ikka kaasa võtma. Aga vähemalt seni ei ole ühtki head põhjust olnud, miks seda jooma hakata (kingitud viinadest rääkimata).

    Meeldib

    1. Aa, hahah, seda on meil ka üks kapp täis. Enamasti on need mingid müstilised kingitused, a’la mingid brändid või vahuveinid, mille jaoks siis tõesti kunagi ühtegi sobivat hetke ei teki.

      Meeldib

  2. Ma olen sellega üsna nõus, et kappide sisu ning söömisharjumuste vahel eriti pidavaid seoseid teha ei saa. Peale pühi korjasin kappidest välja paberkoti täie (see toidupoe oma) maiustusi, puha kingiks saadud. Ja kappidesse olidki need kogunenud kuna ei lähe meil kaubaks. Viisin siis tööle, kontoris pauside ajal ikka kulub ära. Ja baarikapis on päris mitu pudelit, mis soetatud enne lapse sündi (laps läheb sügisel kooli). Et siis magusasõltlastest alkohoolikud kui kappi vaadata…

    Meeldib

    1. Jaa, kontorisse viimine on hea mõte! Meil läheb kvaliteetsem šokolaadikraam omal kaubaks, aga kõik, mida väga ei söö, läheb riburadapidi kuskile kontori köögilauale – elu on liiga lühike, et kohusetundest maiustusi süüa. 😀 Enamasti need leiavad seal kiirelt kellegi, kes neid päriselt hinnata oskab.

      Liked by 1 person

  3. Vot mina olen see tüüp, kes ei saa aru, mismoodi on võimalik kodus hoida maiustusi. Kui mul oleks kappides sellised asjad, nagu sa üles lugesid, oleks need läinud kahe päevaga. Ma pole siiani suutnud oma aju veenda, et homme ei hakka tuumasõda (ehk) ja ei ole vaja kogu olemasolevat toitu KOHE ära süüa…

    Nii et minu kodust ei leiaks Orgu midagi kompromiteerivat, sest ma söön momentaalselt ära kõik, mis mulle kätte satub.

    Meeldib

    1. Mhmh, see on suht levinud ajumuster muidugi. Ma ise olin väga maias laps ning kui enda oma peaks selline tulema, et ei suuda elada, kuni toas on kasvõi üks komm, siis peab selle suhkrulao muidugi üle vaatama. Samas vähemalt eos on häälestus loodetavasti selline, et maailm on komme täis, see pole midagi erilist ning neid süüakse siis, kui päriselt isu on (mitte et mis ripakil, kõik ära).

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s