Kuidas eestlased üldse hinges on püsinud?

Kunagi ennemuistsel aal enne mandlioppi sattusin lugema ühe arsti mõtteavaldust, et eestlaste mandlite põhjal vaadates ei sobi siinne kliima inimestele elamiseks üldse. Samuti pole ju saladus, et D-vitamiini puudus on meie piirkondlik tehasesäte ning vaevalt nende muude ainetegagi talurahva traditsioonilise talvise toidulaua juures lood palju paremad said olla. 

Selle juures mul tekib küsimus, kuidas mõni muistne eestlane siin üldse pikemalt vastu pidas. Kujutan ette, kuidas nad kevadel näost valgetena, skorbuudist ning vitamiinipuudusest puretuna suitsutarest välja roomasid ning siis koidust ehani põllule rabama läksid – silgusoolvee ja kartuli toel muidugi.

Hiljuti tuli rutiinse vereproovi käigus välja, et mu pool elu savijalgadel tudisenud hemoglobiini näit on taas kuskile peaaegu kahekohalistesse numbritesse ära pudenenud. Jälle üks väga levinud probleem, eriti naiste ja muude väetite hulgas.

Samas pani see mu paraja pusle ette, kuhu oma erinevad toidulisandid päevas mahutada, et neist mingigi positiivne mõju kätte saada, sest tagatipuks töötavad kõik need ained vähemal või rohkemal määral üksteisele vastu. Ehkki üritan muidugi jälgida põhimõtet, et osa millestki on parem kui mitte midagi (ja done is better than perfect), siis praegu oleks esimeseks kriisikontrolliks vaja päriselt üks kosutav raualaadung naha vahele saada (ja püsima ka jätta).

Mida ma siis võtan? Talviti olen niikuinii D-vitamiini võtnud ning selle näidud on mul isegi kevadeks enamasti head. Lisaks kasutan kaltsiumit ning nüüd ka hiigelkapsleid rauda.

Aga.

  • Rauda võiks võtta tund enne sööki.
  • Rauda on parim võtta hommikul tühja kõhuga.
  • Raua manustamisega samal ajal ei tasu tarbida teed, kohvi ega piimatooteid. Ajavahe nii enne kui pärast võiks olla mõned tunnid.
  • Ka kaltsium on põhiline raua imendumise takistaja.
  • C-vitamiin soodustab raua imendumist.
  • D-vitamiini peaks võtma hiljemalt pealelõunal, sest see rikub und.
  • D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi imendumisele, ehk neid tasub võtta koos.
  • Samas on kaltsiumi soovitatav võtta õhtul.
  • Kofeiin pärsib ka kaltsiumi imendumist.

Kes põhikoolipäevil loogikaülesandeid on lahendanud, võib praegu päris põlema minna. Ma lahendasin ka, aga millegipärast on see hoopis vähem häiriv ettevõtmine, kui lahendada tuleb anonüümse Jaani pöörast arbuusiostu, mitte iseenda päeva- ja toidulisandikava, millega päriselt elada ka tahaks. 😀

Põhimõtteliselt peaksin ma ideaalis võtma ärgates raua ära, siis nälgima tund aega (sest mul on tõesti ärgates kõht tühi), seejärel võiksin süüa (siiski mitte midagi väga piimatoodeterikast) ning tunni-paari pärast lõpuks kohvi ka juua. Kaks varianti – kas ma peaks hakkama ärkama kell 6 või saaksin esimese kohvisõõmu alles lõuna paiku. 😀 Praktikas puuduvad päeva esimeses pooles hetked, kus ma viimase või järgmise paari tunni jooksul kofeiini üldse ei tarbiks. Ja pealelõunal peaks hakkama juba pigem kaltsiumi ning D-vitamiini manusatmise peale mõtlema. Oehjah.

Üritasin ka aru saada, kui hull kofeiinitarbimine raua imendumisele tegelikult on ning ühe uuringu järgi vähendas eine kõrvale juues kohv raua imendumist 39% ning tee lausa 64%. Ühe teise uuringu järgi vähendas kohv imendumist aga 60-90% (päris masendav). Ja muidugi mida kangem rüübe, seda halvemini see mõjub.

Oli ka vahe, kas tegemist on heemilise või mitteheemilise rauaga, aga ma nii detailidesse siiski minna ei tahtnud. Praktikas võtan kohe ärgates raua ära, valmimise taktis tuleb puder järgi ning argihommikuti veidi üle tunni pärast rauda joon esimese kohvi. Sest mulle meeldib elada ohtlikult.

Lisaks üritan rauda menüüsse nihverdada temaatiliste jõulutoitude näol – näiteks mõnes verikäkis on toiduverd lausa pool, samas kui verivorstis vaevu 20-25%. Õnneks mulle meeldivadki käkid rohkem. Samuti on mu menüüsse siginenud vahepalad nagu “paar tükki praetud maksa paari mandariiniga”, sest raud pluss C-vitamiin, eksole (muideks leidsin Selverist Maksi&Mooritsa praetud maksaribad ja päris hea snäkk on).

Kokkuvõttes tundub et mida vähem teada (nii oma tervisest kui neist lisandivõtmise piirangutest), seda muretum elu on. Kas ka tervem, on iseasi. 

11 kommentaari “Kuidas eestlased üldse hinges on püsinud?

  1. Ma tean TÄPSELT, mida sa tunned, sest ma ise olin täpselt sama probleemi ees. Et miks see raua võtmine nii kohutavalt keeruline peab olema. Ma muide ärkangi igal hommikul kell 6 ja mu hommikusöök sisaldab vääramatult nii piimatooteid kui kofeiini ja seda juba 15 minuti jooksul peale ärkamist, sest et ma pean kohe tööle kimama, eksole. Ma põhimõtteliselt andsin alla ja ma ei tea, kas mu kuudepikkusest raua võtmisest üleüldse tegelikult midagi kasu oli. Lihtsam on vereproove mitte anda, leidsin ma. Mu elu oli palju lihtsam, kui ma ei teadnud, et mu ferritiin täiesti olematu on.

    Meeldib

    1. Ja kogu elu selle ümber ka keerlema ei taha panna ju. 😀 Mulle just turgatas pähe, et pealelõunakohv võiks olla tükk aega pärast lõunat, sest lõunal ma söön liha, aga samas tükk aega enne õhtuoodet, sest siis ma tahtsin oma maksa ja mandariini süüa. Oma kohviaegade ümber paaritunniseid puhvreid arvestades on kõige sobivam aeg rauda võtta öösel kell 3. 😀 😀

      Meeldib

      1. Jah, ja prioriteedid on paigas, selles mõttes, et kohvijoomise ümber kogu muu elu paigutada, mitte kuidagi vastupidi… 😀

        Meeldib

      2. Selles mõttes, et ma pole ise mõelnud ainsatki mõtet hommikusest kohvist loobuda ja selle edasilükkaminegi tundub nii absurdsena, et sinu lause “tunni aja pärast joon esimese kohvi” tekitas mul ajus täieliku lühise. Ma olen nõus voodist väljuma ainult sel tingimusel, et ma saan KOHE kohvi juua. KOHE. Raud, ferritiin ja kõik muu võivad pärast tulla. Kohv tuleb kõigepealt 😀

        Meeldib

      3. 😀 😀 Ma oma kommentaari kirjutades mõtlesin ka, et khm, “kogu elu keerlema panna” on nii traagiline viis öelda, et mina oma kohviharjumusi KÜLLLLL muuta ei kavatse. Aga noh, madal vererõhk on mul ka (veel õigustusi). 😀

        Meeldib

  2. Kui ma noorena haiglas olin, siis anti rauda ikka peale sööki. Seega ei usalda väga selliseid väiteid, et rauda peaks sööma tühja kõhu peale. Isiklik arvamus, et parim võib olla söömise ajal. Aga ka see isiklik arvamus, mitte meditsiini poolt õpetatud.

    Meeldib

  3. Kas variant poleks tõusta korraks kell viis-kuus üles, võtta raud ära ja minna magama tagasi, kuniks on aeg päriselt ärgata ja saab kohvi juua? 😀
    Tegelikult ma olen teinud ka nii, et teinud tableti nt pooleks ning võtnud kaks korda, esimest korda hommikul (siis muidugi kohvi ka) ning pärast nt lõunasööki, sest ma pärast lõunat enam kohvi ei tarbi.
    D-vitamiini olen küll täiesti suvaliselt võtnud siis, kui meelde tuleb. Tegelikult rauda suht samamoodi ja praegu tunnen, et täitsa jaksan juba trepist üles minna ja isegi korralikumalt annab juba veits trenni teha .. kui see depressioon kogu tahteaktiivsust ära ei nulli muidugi 😀 Aga ofc mul pole ka aastaid juba raud alla 100 läinud, pigem on täitsa selles piiris, et saan regulaarselt verd annetada.. Ferritiini ei julge mõõta 😀

    Meeldib

    1. Veel üks soovitus oli see õnnetu raud siis hoopis enne magamaminekut sisse võtta. 😀 Kõigi muude piirangute kõrval on see hommikune kellaaeg vist küll pigem nice to have.
      Kui verd saad annetada, on ikka väga hästi. Ma sain noorest põlvest (höhöhö) paar-kolm korda doonoriks ära käia ning pärast seda pole raud enam sinna normi õieti tagasi läinudki. Siiamaani on kahju, sest doonor on tore olla.

      Meeldib

  4. Et kõike veel segasemaks ajada, siis lisan, et Rootsis soovitatakse rasedatel maksa ja maksatoite vältida kõrge A-vitamiini sisalduse tõttu, mis võivat loodet kahjustada.

    Meeldib

    1. Kuskil jälle öeldi, et selleks peaks seda kilode viisi omale sisse ajama, et see toksiliseks muutuks. Aga jah, vastukäivat infot on igal teemal. Nt D-vitamiini osas ütlevad mingid Eesti rasedate toitumissoovitused, et mingit kogust kindlasti ületada ei tohiks, tükk aega uuemad üldised toitumissoovitused tõstsid soovituslikku piiri kõvasti ning mingid USA või UK uuringud näitavad üldse, et selline väga kõrge D-vitamiini doos aitab lausa sünnitust kergemaks muuta. 😀 Lõpuks tasub lihtsalt vältida liigset googeldamist, mulle tundub (ehkki välja ei tule).

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s