Tre… khm, matkanädal Saaremaal

021119.PNG

Külitasin terve eelmise nädala Saaremaal ning trennid polnud just mitmekesised – aga üllatavalt väsitav oli liikumise mõttes. Põhimõtteliselt sõitsime esmaspäeval saarele, käisime vanaema juurest läbi, sõime lõunat, tegin natuke hotellis tööd ning enne päikeseloojangut tegin värske õhu ning mere vaatamise mõttes kerge sörk-kõnni tiiru hotelli ja lossi ümber. Pärast käisin veel törtsu ujulas, et oleks ikka põhjust sauna minna ning nii see päevake õhtusse jõudiski. 

Teispäevast neljapäevani kukkus meie imeline puhkuserežiim välja nagu sõjaväekord. Hommikul läks uni juba pool seitse ära (olime endiselt kellakeeramiseelses ajas), seitsmest jõudsimegi hommikusöögile, vitsutasime kõhud täis ning sõitsime kohe kuskile pikemale matkale. Teisipäeval jõudsime Harilaiule, kolmapäeval kõndisime mööda jäätunud liivaranda Mändjalalt Tehumardile ja tagasi ning neljapäeval käisime veel Abulas.

Kõik matkad võtsid 2-3 tundi ja olid pinnase ning ilma mõttes päris väsitavad. Harilaiul saime kõike alates lumest ning lõpetades õnnistavate päikesehetkedega, Mändjala-Tehumardi ring oli küll särav päike algusest lõpuni, ent oktoobri kohta siiski üllatavalt jõulune ning Abulas küll ei sadanud ja lõpus tõi isegi päikese välja, aga saime jalad märjaks ning tuult oli seal jumalast hüljatud maailmanurgas ka omajagu.

Pinnas oli ka harjumatult raske, sest kõik rajad läksid ju mööda viltuseid, erineva kivisuse astmega rannaääri või metsaaluseid. Kolmandal matkapäeval hakkas mul esiteks pidevast väänamisest pahkluu valutama, aga tõmbasin tossupaelad kõvemini kinni ning elasin edasi. Hiljem autost väljudes hakkas aga ka põlv haiget tegema, sest kõik liigesed ning tasakaalulihased olid nii läbi loksutatud. Tegelikult väga arendav ju, kui selle peale rahus puhata ka saab.

Pärast matka kimasime linna tagasi, käisime kuskil lõunal, käisime jälle vanaema juures, siis tulime linna tagasi kohvile-koogile. Pärast tegin hotellis tööd, päikeseloojangul kõndisime veel rannas ja lossi ümber ringi ning iga õhu lõppes taas ujula- ja saunatiiruga. Tegelikult väga mõnus, aga uni lõi iga õhtu sellise programmi peale ikka raskelt.

Reedel käisime pärast hommikusööki linna peal kõnnitiirul ilma nautimas, võtsin siis ujulas lõpuks ühe korralikuma trenni ette ning pärast tädi ja vanaema juures käimist ning taas muidugi söömist, sõitsime lõpuks koju tagasi.

img_20191101_094014394757411.jpg
Rüütli peamine võlu

Seega palju liikumist, aga kõik jõusaali- ja jooksuriided jäid põhimõtteliselt puutumata. Selle jaoks ei jagunud seal lihtsalt aega.

Laupäeval jõudsin oma karavaniga lõpuks Tartusse tagasi ja läksime kohe Jaanusega REHAbiliteerime Tartu üritusele Toomemäele, kus saime heas seltskonnas paar tundi riisuda. Üllatavalt treeniv elamus oli. Lõpuks puges külm naha vahele ja sõrmed jäid päris kangeks, aga tunne oli ikka hea.

Pühapäeval hakkas mingi Tartu uputamine, sest nii pikalt, kui ilmateenistus üldse ette näitas, lubas lakkamatut vihma. Ennelõunal käisime veel kiirelt Notsuga Jänese matkarajal tunnisel tiirul, et õhku saada. Pärast mõtlesin küll veel jõusaali minna, aga kuna igasuguste muude toimetustega läks nii palju aega, vahetasin plaani hoopis tugitoolis jäätise söömise vastu välja. Kulus vahelduseks ära küll.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s