5 küsimust, mida endalt ujulas enne ujumisrajale minekut küsida

Järgmine postitus sarjast “jumal anna kannatust”.

Igas suuremas ujulas on üsna selgelt eristatud ujujate ning suplejate alad. Eeldatavasti peaks sportlik ujumistreening toimuma ujumisradadel ning aeglasem/kaootilisem tervisekulgemine suplejate alal.

Reaalsuses? Noh, näeb kõike.

Seega siin on viis küsimust – ja üks boonusküsimus – millele enne ujujate rajale minekut oma hingesopist ning kogemustepagasist vastust nõutada.

1. Kas sa üldse oskad ujuda?

Tundub nagu elementaarne eeldus ujumisrajale minekul. Kahetsusväärselt sageli millegipärast ei ole. Kui sa üldse ujuda ei oska, siis ära mine ujumisraja otsa seisma, amelema või väikseid reipaid ringikesi ujuma.

2. Kas sa päriselt oskad ujuda?

Pean siin all silmas mõnda üldtunnustatud efektiivset vees edasi liikumise viisi, mis võimaldab sul ujuda sirgelt, ühtlases tempos, mitte liigselt vett pritsides või laineid tekitades ning kaasujujaid silmas pidades (ja neile ruumi tehes) pikemalt kui kolm minutit. Päriselt? Päriselt-päriselt?

3. Kas sa kavatsed ujuda?

Jälle, tundub nagu elementaarne eeldus, aga üllatavalt sageli millegipärast ei ole. Kas sa päriselt tahad trenni ära teha või oma sõbra/abikaasa/kallimaga raja otsas juttu ajada, vettehüppepuki serva najal venitada, pommi hüpata või mõnel muul loomingulisel moel end hästi tunda? Üks ei välista teist, aga vabakava ajaks suundu palun suplusalale.

4. Kas sa paned pea vee alla?

Kui su soeng ujudes kordagi märjaks ei saa, täismeik peab säilima või sa pole lihtsalt võimeline nägu vette panema, siis tõenäoliselt on see siiski suplemine. Hea indikaator on ka ujumisriided, mis aktiivse liikumise korral lihtsalt seljast ära võivad kaduda – ilmselgelt ei ole sa tulnud siia ujuma täna.

5. Kas sa valdad liiklusreegleid

Kui sa selle peale segaduses näoga küsid: “mis liiklusreegleid?” võid juba suplemisraja suunas lobistama kukkuda. Liiklusreeglite all mõtlen seda, et rajal järgitakse parema käe reeglit, lastakse kiirem ujuja mööda (sh ujutakse sellises stiilis, et sellega ei hõivata tervet rada, vt punkt 2), hoitakse pöördeala vabana, samas ei tõugata viimasel sekundil kiiremale rajakaaslasele ette ning üleüldiselt ollakse ettenähtav, süstemaatiline ja arvestav oma rajakasutuses. Kui kavatsed poole raja peal suunda vahetada, risti üle radade ujuda või jumal teab mis loominguga tegeleda, siis taas, koli palun suplemisalale.

Boonusküsimus – kas sa ikka pesid ennast enne basseini tulekut?

Kui ei pesnud, ei ole sul asja kummalegi rajale. Marss tagasi duši alla – ja pane seepi ka!

3 kommentaari “5 küsimust, mida endalt ujulas enne ujumisrajale minekut küsida

  1. Kui ujumine meeldib, ma soovitan otsida mingi ujumistrenni täiskasvanutele, siis on kindel, et rajal on ainult ujumissooviga inimesed + õpib tehnikat ka. Parim variant, kui trenn toimub ka kuskil kooliujulas. Mitte et lapsed oleks maailma usinamad pesijad, aga vähemasti nad pole basseini ronides kaetud sentimeetripaksuse meigi- ja kreemikihiga, nii et abiks seegi 🙂

    Meeldib

    1. Kusjuures ma üksvahe käisin mitu kuud 2x nädalas ujumistrennis ja väga mõnus oli, aga selle miinuseks on just kindel kellaaeg. Nii ujumine, jooks kui jõusaal on hetkel sellised, et saan trenni ära teha siis, kui aega on.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s