Trenninädal 27. mai – 2. juuni 2019

262019.png

Üllatus, üllatus, tegin see nädal jälle trenni. Nädala algus oli päris hirmus, lõpp ootamatult tore.

Esmaspäeval tegin jõusaalis kogu kehale korralikult vatti.

Teisipäeval oli jutti neljas trennipäev, lihased jõusaalist isegi mitte enam magusvalusad, vaid lihtsalt valusad ja läksin sinna otsa tegema 7×800 m intervalle. Noh, see läks nüüd küll kenasti aia taha. 🙂 Esimesed intervallid pigistasin veel hambad ristis alla 5min/km tempos (ehkki eesmärk olnuks veel paarkümmend sekundit kiirem), aga poole pealt olid jalad nagu pakud all ning viimastel pingutasin täiesti oimetuks vaevu 5:40 tempo juures. Kui viimase lõigu tehtud sain, oleksin jõuetusest hea meelega lihtsalt nägu ees asfaldisse vajunud. Kaunis päev. Tempod vastavalt 4:54, 4:57, 5:05, 5:11, 5:36, 5:43, 5:43, kokku 10,31 km (6:30 min/km, 142 bpm).

img_20190528_0848411512819617.jpg

Kolmapäeval ilmselgelt puhkasin.

Neljapäeval oli ilm jälle päris palav, aga läksin proovi pärast ikka 4-kilomeetrist tempojooksu tegema. Teisipäeva tõttu ma just optimistlikult meelestatud polnud, ent jooksin end soojaks ja hakkasin siis lihtsalt enam-vähem mõnusa pingutusega kulgema. Raske oli, aga mitte nii õudne, kui kaks päeva varem. Samuti oli tempoosa kiirem, kui teisipäeval viimased lõigud – 5:27 min/km. Kokku jooksin 6,54 km, 5:59 min/km ja 152 bpm.

Reedel oli õhtu nii otsast lõpuni täis planeeritud, et tavapärasesse jõusaali ma ei jõudnud, aga lidusin kodu ümber pooletunnise ringikese. 4,18 km, 5:51 min/km ja 150 bpm. Väga hea reibas jooks oli ning andis kohe uut lootust suvesoojas jooksmise osas.

Laupäeval ärkasime vara ja tormasime hommikusöögi järel kohe õigete eestlastena ehitusveikalsisse. Ülejäänud päev möödus 9 tunni remondi taktis, mille vahel käisime küll tiiru väljas söömas ning tagatipuks sõitis politsei eest põgenev roolijoodik meie parkivale autole (ja ühele teisele autole) külje pealt sisse. Südalinnas. Südapäeval. Lastekaitsepäeval.

Kuulsin aknast pauku, nägin välja kiigates lendavaid plekitükke ning kohe järgi tormavat vilkuritega autot. Vähemalt saadi see kamikaze kohe nurga taga kätte, sest esimese auto külge kündes oli ta ka oma rehvi katki teinud. Õhtu lõpetas tiir veel ühte sisustuspoodi, poest kooki ostma ning koju diivanile.

Pühapäeval  olid uskumatud lihased remondist valusad ning tagatipuks mul vasaku jala suure varba lihased(?) nii vastikult haiged, et kõndida õieti ei saanud. Hommikul tegime veel kiireid remondiasju, mille järel läks Jaanus Notsuga metsa ning mina sain Ringtee kandist pärituult kodu poole jooksma hakata. Tuli välja, et kui varvas paljajalu toas kõndida ei lase, siis tossuga joosta pole mingit probleemi.

Pärituul oli see jooks küll pigem tinglikult, sest tuul tormas ja keerutas igatepidi, aga nimetagem seda siis vähegi soodsamapoolseks tuulekaareks. 7. kilomeetril jõin kiire tankimispausina ära väikse kõrrejoogi ning lõpuks kulgesin podcastide saatel kokku 17,05 kilomeetrit (6:19 min/km, 142 bpm). Jõudu oleks veel vabalt enamakski jäänud. Tuli meelde küll, et näiteks maratoni jooksmine on ju täitsa tehtav tegevus. Väga mõnus ja lootustandev trenn oli. Kodus valutasin varvast edasi.

Kokkuvõttes päris jooksune nädal kukkus välja, aga nüüd võib varsti vaikselt Ironmaniks jalga puhkama hakata. Niikuinii lubab järgmine nädal roppu lõõska, mis (palun-palun, halastaja taevaisa) võiks 15. juuniks ikka mööda minna. Ostsime see nädal kabuhirmus omale isegi konditsioneeri ära, sest eelmise aasta kuumuskannatused on veel liiga eredalt meeles.

2 kommentaari “Trenninädal 27. mai – 2. juuni 2019

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s