Trenninädalad 1. – 14. aprill 2019

aprill.png

Viimased kaks nädalat on tööl ja vabal ajal (hahahaa) nii toimekad olnud, et kui trenni veel pigistab kuskile vahele, siis sellest kirjutamist küll mitte. Tööl on kuu lõpuni tempo umbes kahekordne ja sinna otsa olen suutnud ajastada terve portsu kõrvaltegevusi, millest loobuda ka ei raatsi.

See nädalavahetus oli lõpuks kohustustevaba (aga mitte plaanidevaba) – laekusin just kanuumatkalt, kallasin saapad veest tühjaks, keetsin omal kuuma dušiga peaaegu naha seljast ning jäin nüüd pärast sööki tugitooli vedelema.

Eelmine nädal

Esmaspäeval käisin jõusaalis.

Teisipäev oli lõigupäev, ehk tegin 5x1200m lõike tempoga 4:59, 5:07, 5:07, 5:15 ja 5:16. Kokku 10,01km, 58:52, 5:53min/km ja 148bpm. Väga mõnus soe ja kuiv ilm oli ning lõikudeks jagatuna läheb trenn märkamatult kiiresti. Kui juba üks või kaks lõiku tehtud on, läheb iga järgmine üha hoogsamalt.

Kolmapäeval käisin taas jõusaalis.

Neljapäeval nägi kava ette 5km tempojooksu, aga jaks oli juba koju jõudes otsas. Kuna pidin nädalavahetusel maal olema ja seal trenni teha ei plaaninud, läksin kangekaelselt ikka jooksma, ehkki sain kohe alguses aru, et tempot sealt küll välja ei võlu. Selle asemel löntsisin hing paelaga kaelas 5km tempoga 6:34min/km, 133bpm. Mis selle kõige point on, ei saa siiani aru.

Reede õhtul sõitsin maale ja jõudsime enne päris pimedat veel kõnnitiirule.

Laupäeval kasutasime maksimaalselt ilusat ilma, ehk sõitsime emaga Pärnusse, jõime Supelsakstes hommikukohvi, kõndisime 2 tundi linnas ja rannas ringi ning läksime seejärel Rannahotelli restorani Pärnu Restoranidenädala eripakkumist proovima. Küll. Oli. Hea! Seni pole ma sealsele restoranide nädalale sattunud, aga nüüdsest läheb see küll minu igakevadisse kalendrisse kindlalt sisse.

Hiljem käisime veel koeraga tunnikese rabas ning pärast õhtusööki taas kõnnitiirul. Päeva aktiivsust kogunes lausa 170%. Sellist suve aprillist ei mäletagi, kus pargipingil istuda või õhtul õues olla ikka nii mõnus oleks.

Pühapäeval sõitsin Tartusse tagasi ja võtsin õhtul veel ettenähtud 10-kilomeetrise jooksu ette. Kokku 10,15km, 6:09min/km ja 145bpm. Tuul oli enamik aega küll vastu, aga tegin rahus tunde järgi ning lõpuks pärituult keerates kiskus tempo kenasti alla 6min/km.

See nädal

Esmaspäeval oli kuidagi väsimus peal ning kiire pilk Polari päevikusse näitas, et alla 100% aktiivsusega päeva pole olnud juba 7 päeva jutti. Võtsin seepeale korraliku puhkepäeva ning pärast koju jõudmist enam nina välja ei pistnud.

Teisipäeval läksin uue hooga treppidele ja tõusudele lõike jooksma, ehk sörkisin kodust Aruküla-Lähte kergliiklusteele ning jooksin Salvesti ees 60-astmelisest trepist 3x järjest üles. Seejärel löntsisin Lubja tänava uue trepini (90 astet koguni) ning tegin kolm ringi ka seal. Kõige lõpuks jooksin Salvesti juurde tagasi ja võtsin sealset 300-meetrist lauget tõusu ka kolm korda. Ehkki õues oli vaevu mõned kraadid sooja ning tuul, oli see sellise trenni jaoks väga mõnus. Kokku 7,19km, 7:23min/km, 138bpm.

Kolmapäeval käisin jälle jõusaalis, aga jaksu oli pigem vähe ning liigutasin lihtsalt närvide rahustamise mõttes tunnikese täis. Muuhulgas tegin smith’il väljaasteid, sest kang oli kinni ning skoorisin sellega üllatuslikult korraliku lihasvalu.

Neljapäeva õhtul pidin oma alma materis avaliku seminari pidama ning trenni ei jõudnud. Õnneks või kahjuks on tööl nii kiire, et väga pikalt põdeda ei jõudnudki, ehkki kontorist loenguhoone suunas läksin küll nagu tapale. Õnneks kukkus päris postiivne kogemus välja. Pärast tegin kodus veel uue hooga ühte oma kõrvalprojektidest ning sain ühe hoogtööpäevaga vähemalt selleks nädalaks kohustustele joone alla.

Reedel käisin taas töölt tulles jõusaalis ja võtsin taas päris rahulikult.

Laupäeval käisime hommikul koeraga päris põhjalikul matkal – taas Alatskivil, ent kõndisime seekord kõik kõrvalharud ka läbi. Rajalt läheb 1,3km haru Apollo kivini, mis osutus mõnusaks metsarajaks, kus nägime tervet karja veidraid loomi. Metskitsede moodi nad polnud (liiga väikesed), aga ühtegi muud selgitust neile ka anda ei oska.

Pärast vedasin end ikka jooksuringile ka, ehkki vaim 5-kilomeetrise tempojooksu mõttele täiega vastu tõrkus. Otsustasin endaga siis leebe olla, sest tahtejõu muskel oli üsna tühjaks tõmmatud. Sörkisin end soojaks ning hakkasin siis natuke ikka tempot tõstma. Esiteks vastutuult läksin 5:30-40min/km, aga pärituulde pöörates jaksu jagus ning neljanda kilomeetri tegin juba kiiremini ning viienda kogu jõust. Väga mõnus pingutus oli kokkuvõttes ning tempoosa keskmine kiirus 5:18min/km (159bpm), kiireimad kilomeetrid alla 5min/km. Jooks kokku 7,23km, 5:49min/km, 151bpm.

Pühapäeval läksime kolleegiga Võhandu maratoni 23-kilomeetrisele soojendusmatkale, ehk Võhandu lõigul Paidra-Süvahavva lõigule maratoni parimat osa nautima. Nii enne kui pärast seda osa on maratoni rada pigem aeglase vooluga ja igavam, aga just sellele etapile jäävad jõe kärestikulisemad kohad ning ilusaimad liivakivipaljandid. Õnneks ilm õnnistas ka täiega ning lõunal jõele minnes oli hoog hea.

Esimesed 10 kilomeetrit kulgesid päris tasase ja kiire vee peal, ent pärast Leevit tuli kiirelt esimene korralik pais, kus kohe pangega vett sülle saime. Pärast seda polnud enam muidugi lugu, kui neid pangetäisi veel mitu korda täienduseks tuli, sest püksid, saapad ja kõik muu niikuinii loksus. Poole peal pidime lausa kanuud tühjendama, sest vesi ähvardas seespool pardani ulatuda. 😀

Õnneks läks meil koos söögipausidega veidi alla 4 tunni, mis on täpselt mõnus pingutus. Vaated olid tuntud headuses, seltskond samuti, üks jäälind lendas meie ees kilomeetreid ning autoni jõudes sai kiirelt soojad riided selga vahetada. Ainult jalanõud paneksin järgmisel korral taas kerged jooksutossud, sest neist läheb vähemalt vesi sama kiirelt välja, kui sisse tuli. Kujutasin millegipärast ette, et matkasaapad jalgu vee eest natukenegi kaitsevad, aga töötasid täpselt vastupidi.

Järgmise nädala lõpus lähen lihavõteteks Saaremaale “spordi- ja matkalaagrisse”, seega jätkan täie aktiivsusega. Ühe lõigutrenni ja tempotrenni tahaks kindlasti jooksukalendrisse paigutada, ent kõik muu on vabakava.

Nagu näha, siis Parkmetsa jooksu jätsin üle aastate vahele, sest kõike lihtsalt ei jõua ning ei ahvatlenud ka. Veidi üle kahe nädala on jäänud Viljandini, regasin end esimest korda elus pika maastikutrennina ka Tartu Maastikumaratonile ning kahe kuu pärast ootab Otepää.

2 kommentaari “Trenninädalad 1. – 14. aprill 2019

    1. Kas nüüd arvestatav. Ma miksisin ühe poolmaratonikava mägise poolmaratoni kavaga, et oleks millestki lähtuda ja mahutaks muu elu ka nädalasse ära. Kui ma iga päev koju jõudes mõtleks, kas ja mida õue tegema minna, ei jõuaks ma mingite intervallide või treppideni ilmselt kunagi.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s