Trenninädal 28. jaanuar – 3. veebruar 2019

nädal

Nädal algas paksus lumesogas, lõppes aga lõokeste siristamise saatel Vahemere kaldaid mõõtes (ja päris lõppes taas selles sogas, aga elu on selline).

Esmaspäeval käisin jõusaalis.

Teisipäeval murdsin oma 3-päeva-trenni-1-päev-puhkust rütmi ning läksin õhtul õue jooksma. Ööst saadik oli korralikult tuisanud ning pigem oli tegemist niisama lumes rügamise ja värske õhu võtmisega. Kokku 6km, 42:26, 7:03min/km, 127bpm ning indeks 54.

Kolmapäeval läksin enne reisi viimast korda jõusaali, aga sain aru, et hajevil olekus ei tasu raskete kangidega mängima minna. Esiteks jäin kükkimisel kangi alla jumala kinni, aga õnneks sain raskuse tugedele toetada ja pugesin sealt alt eluga välja. Natuke ehmatasin ikka ja hakkasin siis sapsus olekus kangilt raskusi maha võtma. Kõiki ühelt poolt… (Ma muidu tean küll, et ühelt ja teiselt poolt peaks laduma, aga noh, nagu öeldud, totaalselt hajevil.) Selle peale lendas kang muidugi ilge hooga teisele poole maha ning ehkki põrandast on näha, et ma pole just esimene, kellel seda juhtub, oli piinlik ikka.

Lõpuks otsustasin pigem ülakeha ning keharaskuse harjutuste juurde jääda, et ma ise ja ümbritsevad inimesed ikka hinge jääks.

Neljapäeval piirdus liikumine kõndimisega ning õhtul lendasin soojale maale. Elu oli selleks hetkeks kodumaal juba õite krõbedaks kiskunud.

Reedel ma jooksma ei läinud, sest Küprosel võimutses vali tuul, aga jalutasime kokku 31 000 sammu. Päike paitas ja meel oli hea.

Laupäeva hommikut alustasin jooksutiiruga ja ehkki kell ei tahtnud satelliitidega koostööd teha, panin Endomondo käima ning jooksin mere ääres edasi-tagasi. Lühikeste riietega! Ja jooksu teises pooles kiskus olemine juba liigagi palavaks. Kokku tegin 5km, 30:25, 6:05min/km, 144bpm. Päeva peale lisandus kõnnisamme taas 31 000.

Pühapäeval oli minu kliimapaguluse viimane päev ning hakkas päikesedoos juba täis saama ka. Nägu sai juba päris pruuniks ja lühikeste riiete randid jälle uue kihi peale. Hommikut alustasin taas jooksuga ning ehkki startisin juba enne 7t (uni sai lihtsalt täis), oli õues taas pigem liiga soe. Spotify’st trallas Trad Attack ja suurest päikese- ning kuiva tee rõõmust läks kiirem käik sisse. Kokku taas 5km, 27:54, 5:34min/km ja 153bpm. 22 000 sammu kõndimist veel lõunani otsa ning tulime laetud patareidega kodumaise löga sisse tagasi.

Mingis mõttes oli kergendus paksudest riietest ja raskesti läbitavatest tänavatest isegi õrritamine ning tegi kevadeigatsuse vaid tugevamaks. Raske on jälle paksu parkaga läbi soolalume vaaruda, kui alles eelmine päev sai õues täies õies varasuve nautida ning keskpäeval lõõsa eest isegi varju otsida. Samas puhas rõõm, et isegi see sutsakas õnnestus graafikusse pigistada – reis õnnestus 120%!

Uuel nädalal taastutvun lumelöga, paksude riiete ja jõusaaliga.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s