Trenninädal 17. – 23. detsember 2018

nädal.png

Hüva viimast adventi! Mul oleks pühademeeleolus äärepealt meelest läinud, et täna on pühapäev – kõik päevad on nüüd jutti ju pühad päevad. Igatahes aasta eelviimane täis-trenninädal teie ees.

Esmaspäeval käisin läbi tuisu ja lumepudru jooksmas. Panin jäätallad alla, sest kogu selle mudru all olid vahepeal libedad lõigud ka. Paras rügamine oli, mis kajastus ka pulsi- ja kiiruse suhtes. Kokku 7,84km, 51:03, 6:31min/km, 145bpm, jooksuindeks 49.

Kusjuures avastasin, kui hea jooksumuusika on tegelikult Trad Attack. Pimedas tuisus joostes tekitab see täiesti efoorilis-meditatiivse tunde (et mitte öelda “kammib puhta ära”).

Teisipäeval puhkasin ja käisin end järjekordsel jõuluõhtusöögil nuumamas.

Kolmapäeval läksin töölt otse jõusaali. Kuskil turja ja abaluude vahel oli mingi imelik pinge, mistõttu jätsin lõpuks mõned harjutused katki. Ups, saab ennast saalis ka ära vigastada küll vist. Igatahes jälle mõnus intensiivne trenn kukkus välja – uhasin kangiga jalgu ning hantlitega ülakeha peale.

Neljapäeval polnud tegelikult üldse lusti õue sumpama minna, aga tegin värske õhu võtmise mõttes jooksutiiru jõe äärde ja tagasi ikka ära. Tuul näpistas läbi käiste ning hakkas päris talviseks kiskuma. Kokku 6,5km, 42:26, 6:32min/km, 145bpm ja jooksuindeks 49. Selle nädala madalad indeksid on kindlasti põhjuslikus seoses selle nädala kehvade teeoludega. Samas päriselt see lumes sumpamine ilmselt treenib kehas igasuguseid vidinaid (pahkluid? tasakaalu?) seega mis seal ikka halada.

Reedel käisin töölt tulles kiirelt jõusaalis ära ja tegin üsna lühidalt, aga intensiivselt, sest õhtul ootas veel töö jõulupidu. Megahea trenn kukkus välja – Spotify’s mängis täpselt õige muusika, saal oli rahulik ning sattusin omadega täiesti zone’i. Pärast sumpasin kiirelt koju, sättisin jooksu pealt viisakaks ja kappasin kõhu korinal jõuluõhtusöögile.

Laupäeval oli ärateenitud puhkepäev, sest sain koju kahe paiku, ent Notsule see hommikul muidugi muljet ei avaldanud ja äratus oli ikka 8 läbi. Seepeale pakkisin auto maast laeni asju täis ning sõitsin maale ära. Õhtul tegime emaga veel tunnise kõnnitiiru.

Pühapäeval hommikul läksime ema ja koeraga Pärnusse oma traditsioonilist jõulujalutuskäiku tegema – muuli juures on uus vaateplatvorm/laudrada avatud näiteks.

Enne pimedat tegin maanteeservas veel kiire jooksu, et enne järjekordset jõulupidusööki hea isu tekitada. Lumesogas see küll kõige nauditavam välja ei kukkunud. 5,04km, 32:33, 6:28min/km ja 147bpm. Jooksuindeks lumesogane 48.

Teiseks jõulupühaks on loodetavasti teed ikka puhtaks lükatud, et oma 32-kilomeetrist matka päris pahkluuni soolasogas tegema ei peaks.

2 kommentaari “Trenninädal 17. – 23. detsember 2018

  1. Nädala ilma ja jooksutingimuste taustal sain eile just jooksutreeneritelt hoiatuse, et väga libedates oludes ei maksa trenni teha. Esiteks on muidugi oht kukkuda ja/või mingi vigastus tekitada. Teiseks ei ole selline trenn väga tulemuslik, sest samm ei ole absoluutselt loomulik ja selline tippimine küll õigeid lihaseid ei treeni. Tasakaalu parandamise asemel on mõju vastupidine – libedal jooksmine sunnib hoidma pidevalt lihaseid pinges ja jooksu käigus ei teki jalgadel lõdvestusmomenti, mis normaalse jooksusammuga kaasas käib. See tähendab, et lihased on krambis või kanged, pikapeale võib kaasa tuua hoopis mingi ülekoormusvigastuse.

    Kui õues väga libedaks läheb, on parem hüpata sisetingimustesse. Äärmisel juhul on isegi jooksulindil jooksmine mõistlikum kui õues uisutamine.

    Meeldib

    1. Kusjuures mul õnnestus mitu aastat tagasi Rademarist mingi imelised tallad soetada, mille tõmbad tossu peale ja selles mõttes päris jää peal on nendega puhas lust joosta. Meenutavad neid jublakaid, mida pensionärid talvesaabaste otsa tõmbavad, aga veits next level. Üks talv oli kuude kaupa mingi puhas klaas tänavatel, mille peal oli veel vesi, aga ma jooksin ilma igasuguse tippimiseta nagu rõõmus kits mööda neid uisuvälju.
      Selles mõttes on just selline paks lume**** kordades hullem, et surmahirmust pingesse ei tõmba, aga äratõuget ka pole ja siis müttad seal nagu talvine karu – pahur ning aeglane. Muidu ülearu ei tasu jah kumbagi teha – ei seda jääl silkamist ega lumes sumpamist, aga viimaste kliimasoojenemistalvede valguses pole seda väga regulaarselt tegema pidanudki õnneks.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s