Trenninädal 19. – 25. november 2018

Screen Shot 2018-11-25 at 18.27.12.png

Jälle üks nädal mööda lennanud, millest treenides möödus umbes viis tundi.

Esmaspäevad hakkavad vaikselt püsivateks puhkepäevadeks kujunema, sest nädalavahetus on ju parim aeg, et hullumoodi trenni teha. Igatahes vedelesin õhtu otsa tugitoolis ning ei andnud isegi siis alla, kui Jaanus mind jõusaali meelitas. Jõudsingi selle võrra mingite muude toimetustega rohkem järjele.

Teisipäeval oli tööl päris ränk päev, millele järgnes üsna ränk jooks. Jalad olid väga vastikult kanged ning rasked. Ilmselt eelmise nädalavahetuse Pühajärve ringist ja jõusaalist. Kokku tegin 6,69km, 43:20, 6:29min/km, 141bpm ja running index 51. Koju jõudes rullisin üle tüki aja jalad üle.

img_20181122_214848_816818327179.jpg

Kolmapäeval tegin jälle jõusaali.

Neljapäeval tegime Jaanusega koos jooksutiiru ja ilm oli selleks ikka väga super – vaikne, nulli ringis ning kuiv. Kokku tiirutasime Emajõe ääres 8,35km, 52:43, 6:19min/km, 141bpm ning indeks 54

Hiljem katsetasin Filipiinide kuurorti hommikusöögimenüüst inspiratsiooni saanuna õhtuseks snäkiks vaeseid rüütleid, ehk french toast’i teha. Leotasin täisterasaia viilu sisse terve muna ning katsin selle hiljem kreeka jogurti, vedela mee, kompotikirsside ning tumeda šokolaadi laastudega. Uus totaalne lemmik (kirsside asemel töötaks mango muidugi paremini, aga selleks peaks teise ilma otsa lendama).

Reedel oleks võinud ilmselt puhata, aga kuna tööl oli sebimist palju, läksin juhtmete sirgutõmbamiseks jälle jõusaalist läbi. Nimelt valmistusime päeval usinalt õhtuseks uue kontori soolaleivapeoks, mille käigus lasin täis umbes pool tuhat õhupalli. Nüüd vaatan rohkete õhupallidega üritusi küll hoopis teise pilguga, sest kogu see pull võttis aega mitu tundi, mille lõpuks olid mu peopesad õhupallinööride kinnisikutamisest peaaegu vermel ning sõrmenukid verised (eks see talviselt kuiv nahk aitab ka kaasa). Ilma kinnasteta poleks jõusaalis küll midagi teha saanud, aga näiteks jõutõmme oli kinnastegagi paras katsumus.

Laupäeval võtsin väljateenitud puhkepäeva, mis pärast eelneva õhtu pidu samuti ära kulus. Ei oska öeldagi, kas kurjakuulutavad ennustused 30ndates vanainimeste pohmellide kohta vastavad tõele või oli tegemist mingi anomaaliaga. Peol manustasin 5-6 tunni jooksul pool liitrit naturaalset siidrit ja pokaali veini. Öösel käisin mitu korda joomas ja iga kord tundsin nagu oleksin hullupööra pidutsenud.

Hommikuks olin õnneks ära taastunud ning pärast kiiret hommikusööki kimasime juba Notsuga rappa, et talle eelmise õhtu üksiolek viisakalt korvata. Seli-Sillaotsa matkarada osutus parajaks seiklusrajaks, kus saime üllatavalt palju turnida.

Tänu spordiplaanide puudumisele õnnestus pealelõunal ka tiir sisustuspoodides käia – muidu elame praeguses korteris juba kaks aastat ning pole suutnud puuduolevaid laelampegi ära osta, sest nädalavahetusega on alati parematki teha, kui poodi minna. Lõpuks tegin produktiivse põike SportsDirecti ning kiiršoppasin omale uue ujumistrikoo. Sain Speedo Endurance 10 kloorikindlast materjalist trikoo 34 euroga. Mõneks ajaks jälle muretu.

Pühapäev tervitas meid vist Filipiinide reisist saadik esimese korralikult päikselise päevaga. Hoolimata üsna heast unest oli mul hommikuks täiesti rongi alla jäänud tunne ning peeglist vaatas vastu selline nägu, et me kõik jääme ükskord vanaks. Pärast pudrukausi taga virgumist läksime siiski oma tavapärastele Ülenurme radadele jooksma, ehk tiirutasime põllu- ja tehnokülade vahel kergliiklusteedel. Kuidagi kummaline ebakõla tekkis, kui jalgade jaoks oli tempo väga rahulik, aga mootori jaoks liigagi raske. Lisaks hakkas mul õhukestele riietele vaatamata palav ja samal ajal nägu külmus kerge tuulekese käes. Jaanus kannatas samamoodi, seega eriline nautlemine see jooks polnud, aga midagi väga hullu ka mitte.

Kokku 10,26km, 01:04:17, 6:16min/km, 148 bpm (mitte väga rahulik) ja jooksuindeks kehvale enesetundele vaatamata isegi viisakas 51.

Homme võtan selle elamuse peale kohe uue puhkepäeva ning üritan üldse järgmisel nädalal rohkem jalgu sirgu lasta ja muude ettevõtmistega tegeleda. Läpakaga tugitoolis kudemise toimetusi on ootel korralik to-do-list ning lihased ilmselt vaid tänavad võimaluse eest rahus taastuda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s