Trenninädal 5. – 11. november 2018

Screen Shot 2018-11-11 at 18.23.54

Pime ja udune november on korralikult käes ning aasta lõpp juba terendab – eriti kui uskuda kõiki neid kanaleid, kus juba jõulutemaatikat söögi alla ja peale pakutakse. Sõin isegi nädalavahetusel vanemate pool juba esimesed verikäkid ning -vorstid ja avastasin üllatusega, et udusemal päeval enam õieti valgeks ei lähegi.

Piilusin siin oma 2018. aasta eesmärkidesse ja üllatus-üllatus, peaaegu kõik on tegemata. 😀 Õnneks võib vist öelda, et elu juhtub ajal, kui sa teed muid plaane. Või midagi. Samas on eelmise aasta jooksuskoor (1200km) juba ületatud ning ületasin sel nädalal juba 1300km piiri. Üldse kukkus üsna jooksune nädal välja.

Esmaspäeval puhkasin pühapäevasest jõutrennist ja valutasin lihaseid.

Teisipäeval jooksin õhtul kanali äärde ning kuidagi väga higine ja raske trenn kukkus jälle välja. Ei oska kohe riietudagi sellise sooja novembri jaoks, samuti oli pühapäevase jõutrenni lihasvalu saavutanud magusa kulminatsiooni. Kokku 8,75km, 55:58, 6:24min/km ja 149bpm. Running index enesetundele vastav 49.

Kolmapäeval sain ma 30 ja terve päev möödus peamiselt magusat süües ning kahjurõõmustajate õnnitlejatega tegeledes. 😀 Õhtul tegin kiire tempojooksu ka otsa – jälle oli soe ja rõve ning jalg tönts. 6,09km, 35:29, 5:50min/km ning 155bpm (index 48).

Neljapäeval pidin õhtul sõbrannadega välja minema ning töölt koju minna polnudki peaaegu mõtet. Selle asemel käisin tiiru tyskis ning pigistasin graafikusse kiire jõutrenni. Jälle tegin 5×5 süsteemis kogu keha läbi ja ikka väga mõnus on.

Reedel käisin jälle jooksmas – üritasin rahulikumalt võtta ning välja kukkus teisipäevase jooksuga sama tempo, aga ligi kümme lööki madalam pulss. 7,35km, 46:58, 6:24min/km, 141bpm (index 53). Õhtuks laekusin juba maale vanemate juurde, et ühe soojaga ära tähistada nii see, kui vanaks nende laps juba jäänud on, kui ka isadepäev. Läksime emaga veel tunnisele tõnnikiirule, kus tõdesime, et õues on praegu ikka totaalselt kottpime. No ikka korralik november. Tekib lausa huvi see film jälle ära vaadata.

Laupäeval puhkasin, käisime uuesti kinos Bohemian Rhapsodyt vaatamas (ikka oli jube hea) ning Notsuga tavapärasel rabatiirul. Enne viite oli õues juba nii pime, et metsa vahel pidi taskulambiga teed valgustama.

Pühapäeval võtsin vahelduseks ette pikema jooksu, kuhu õnneks Jaanus jalgrattaga saatjaks tuli – oli seltsis segasem ning sai joogipudeli ka kaasa võtta. Jooksin Lähte kergliiklusteel ning minnes oli tuul tagant ja hoog päris hea. Tagasi pöörates selgus küll, kui tugev see pärituul ikka olnud oli – ja kui külm! Lisaks hakkas väga pimedaks minema, seega üksi oleks meeleolu üsna trööstituks kiskunud. Pimedusega tulid meelde kõik need Pekist Priid, kus õhtu hakkab peale tulema ja külm kontidesse pugema.

Õnneks oli hea soe sees ning energiat jagus. Käsivartest käis tuul läbi (mul olid seljas vaid t-särk, õhuke kapuutsiga kilekas, õhukesed retuusid ning kindad), aga tõmbasin kapuutsi pähe, rassisin vastu tuult ja polnudki väga hullu. Põhimõtteliselt möödus kogu jooks elavalt jutustades ning peaaegu möödaminnes. Rõõm näha, et mingi põhi on puhkamise peale ka alla jäänud. Kokku 16,17km, 01:43:14, 6:24min/km (minu mugavustsoon vist), 141bpm (nagu reedelgi) ja index 53.

Järgmine nädal pidi ilm koledamaks minema, seega tahan rohkem jõusaali teha ning äkki nädalavahetusel ka ujuma jõuda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s