Trenninädal 29. oktoober – 4. november 2018

Screen Shot 2018-11-04 at 21.50.32.png

Olen lõpuks puhkuselainelt tagasi ja niipea sinna uuesti asja pole, sest puhkusepäevad on isegi järgmise aasta eest osaliselt ette ära kasutatud. Päris kurb.

Pean ütlema, et ligi 2-ööpäevane sõit teise maailma otsa on ikka füüsilselt ränk küll. Nagu näha oli ühe reisipäeva laeks vaid mõni tuhat sammu mööda lennujaamu (22% päeva aktiivsust) ja selline asi hakkab ikka kõvasti enesetunde peale. Tegime küll enne lennule minekut korraliku jõusaalitrenni alla, aga tagantjärele möönan, et teise päeva jalalihasevalu oli rõvedates lennuki- ja lennujaamavetsudes manööverdades pigem täiendavaks miinuseks. 😀

Paradiisisaarel piirdus liikumine ujumise, jalutamise ning niisama meelelahutuseks tehtud väljaastete või kätekõverdustega. Samuti käisin paar korda SUPiga sõitmas, korra surfamas (never again) ja võtsin kolm tundi joogat, mis seal kliimas oli üllatavalt tugev pingutus. Iga päikesetervituse peale tõusis pulss kuskile 130-140 kanti ära.

Trenninädalast võib rohkem rääkida lõppeva nädala kontekstis, mis sai küll alguse järjekordse kahepäevase agooniaga kodu suunas. Seekord õnnestus mul lennujaamades küll nii palju samme maha traavida, et päris äraloksutatud kapsa tunnet ei tekkinudki. Nii pikkadel sõitudel on teine ellujäämisnipp juua pidevalt nii palju vett, et süda läheb peaaegu pahaks – muidu oled lõpuks lennukite ja terminalide rägastiku teisest otsast väljasülitamist dehüdreeritud nagu rosin.

Koju jõudsime pärast 44-tunnist rühkimist teisipäeva õhtul, kui Siargao ajas oli kell juba mitu tundi üle südaöö. Sellest hoolimata võtsin oma äraistutud koivad selga ja tegin prooviks ühe jooksutiiru. Ajavahest ning unepuudusest olin küll peaaegu purjus, samuti oli õues erikuradi vastik jäise tuulega jälkus, aga pool tunnike sörki aitas pea nii palju selgemaks saada, et suutsin end enam-vähem viisaka magamaminekuajani üleval hoida. Kokku 5,1km, 33:18, 6:32min/km, 139bpm ja index 49.

Kolmapäeval taastusin ajavahest ja olin igatepidi kasutu.

Neljapäeval olin juba natuke rohkem kasulik ning päeva lõpetuseks läksin uuesti jooksma. Õues oli päris soe ja mõnus – ideaalis oleks võinud t-särgigagi joosta, aga mõistus hakkas tõrkuma. Higistasin siis oma kileka ja kinnastega 8,77km ajaga 57:31, 6:34min/km, 141bpm ja running index 52. Organism natuke veel porises harjumatult hilise kellaaja vastu (Filipiinide aeg on 6h ees), aga tuleb lihtsalt ära harjuda.

Reedel tegelesin õhtu otsa kõikvõimalike reisi- ja pulmajärgsete asjatoimetustega, aga kuna päeval jäi liikumist kuidagi napiks, tegin õhtu lõpetuseks veel väikse jooksutiiru. Lõbu pärast pikkisin niigi lühikesele otsale lühikesi intervalle vahele, ehk kokku tegin 4,23km ajaga 26:45, tempo 6:19min/km, 143bpm ja index 51. Jalad ei saanud esimese hooga üldse aru, mis ma neist tahan, aga pärast läks juba ladusamalt – lõikude tempod 5:01, 4:59, 4:48 ja 4:37.

Laupäeval magasin 11h jutti ja ärkasin alles ennelõunal – eks lennukis loksudes ja ka viimastel päevadel kodus jäi uni ikka katkendlikuks ning kehvaks. Pärast tegin ühe oma lemmiktiiru, ehk jõin Ringtee Statis kohvi ja jooksin siis koju. Plaanisin küll aeglast sörki, aga alguses oli tuul nii tagant ning tee allamäge, et hoog sai veidi kiirem. Hiljem polnud enam mõtet tempot korrigeerida, et mitte higisena külmetuda. Tulin algusest lõpuni üsna ühtlases tempos 11,01km, 01:07:51, 6:10min/km, 148bpm ja index jälle 52.

Kolmandat päeva jutti jooksmise peale hakkas paremas reies jälle vaikselt tuikama, seega tuleb ikka rahulikult võtta, rullida ning mitte kukkuda kogu kahe nädala aktiivse liigutamise puudust ühe korraga välja rahmeldama.

Pühapäeval käisime hommikul Notsuga looduses, mille järel haarasin koti ja käisin tiiru spordiklubis ära. Katsetasin jõusaalis mingit full-body-workout stiilis 5×5 süsteemiga asja teha. Esiteks crosstraineril soojaks, siis kükid, väljaasted, allatõmbed, ülessurumised, jõutõmbed ja rinnaltsurumised. Väga mõnus oli. Loodetavasti homme väga valus mitte. Pärast käisin kinos Queeni filmi üle psühhotraumat saamas ning kirjutasin ülejäänud õhtu otsa Siargao reisilugu.

Järgmine nädal näeb ette päris mitu puhkepäeva, sest sünnipäeva- ja muud üritused täidavad kalendrit. Tahakski nüüd kord nädalas mingit jõutrenni või joogat teha ja ülejäänud aja joosta, kuni ilmad veel head on.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s