Trenninädal 3. – 9. september 2018

Null nädalat maratonini koos suve järjekordse tulemisega. Need I say more? Mis see juba kokku teeb – viies kuu suve jutti? Igatahes maraton sai joostud.

Esmaspäeval võnkusin ringi puhkusejärgses pohmellis, sest saime lennujaamast koju ning magama alles 1 läbi öösel. Puhkasin väsinud jalalihaseid ja käisin need kergelt rulliga ka üle.

Teisipäeval tegime 30min rahulikku jooksu ja otsa 5x60sek kiiremaid lõike. Eelneval nädalal reiesügavuses pakitsenud valu oli kadunud, aga jalad niisama puhkusest kanged, väsinud ja erilist reipust jooksu ajal sisse ei tulnudki. Pooletunnine sörk sai sellest hoolimata lukku tempoga 6:13min/km ja pulsiga 134! Lõigud tulid otsa tempodega 4:32, 4:29, 4:07: 4:19 ja 4:09. Kokku jooksime 7,25km ajaga 44:19, tempoga 6:07 ning pulsiga 137. Running index üllatavalt ilus 56.

Täiesti juhuslikult sattusin ka just enne maratoni töötervishoiukontrollis käima ning sealsed numbridki tegid vaid rõõmu. Hemoglobiin oli minu kohta täitsa ilus 125, ehkki ma ammu rauda juurde võtnud pole. Vererõhk oli veel poolteist tundi tagasi joodud kangest kohvist hoolimata madal (võin rõõmuga selline kohvijoodik olla), süda kombes ning pulss 45.

Kolmapäeval jalutasime koeraga ja parem põlv hakkas valutama. Hea päev. Õhtul rullisin veel korra jalgu.

Neljapäeval tegime 20-minutilise kerge jooksu mõne lahtijooksuga. Tegi olemise reipamaks küll. Pärast lasin jälle kergelt jalgu rulliga ka üle, sest Hispaania tõusumeetrid tundusid endiselt jalgades pesitsevat.

Reedel puhas puhkus.

Laupäeva hommikul tegin viimase sörgi enne maratoni – 3,25km ajaga 18:12, tempo 5:36min/km, palavus oli kell 10 juba laes ja üldse oli tegemist pehmeltöelda mitte kuigi julgustava elamusega.

Pühapäeval oli nagu ikka #sundayrunday, aga pikk jooks oli kuidagi eriti pikk, ehk toimus kauaoodatud Tallinna maraton. Finišisse jõudsin täpselt ajaga 4:10:00, mille sees maratoniaeg 4:09:08. Seega senine ametlik protokolliaeg sai parandatud enam kui kuue minutiga ja mitteametlik maratonidistantsi aeg ligi kolmega. Selle kohta tuleb muidugi pikem eraldi vahutamine, kuidas see aeg üldse sündima sai.

See nädal regasin end entusiastlikult veel Tartu poolmaratonile ka ära (enne maratoni muidugi), aga eks näis, kas lähen sinna päriselt jooksma või lihtsalt sügist nautima.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s