Trenninädal 6. – 12. august 2018

Sel nädalal oli minu kauaoodatud puhkus, mis sai alguse neljapäevase minitripiga Saaremaale (üks tuttav juba kommenteeris, et olen rohkem saarel, kui mõni saarlane). Kavale lähenesin jälle loominguliselt, aga liikumist tuli lõpuks vaat et liigagi palju kokku.

Esmaspäeval sõitsin Saaremaale suvitama ning käisime esimese hooga kohe tunnikese Järvel jalutamas. Sinna otsa veel kiire suplus ja hotelli jõudes oli päiksest, tuulest ja mereveest nii küpse, et oleks peaaegu magama jäänud. Tass kanget kohvi tegi muidugi imet ning läksin õhtupoolikul harjumatult jahedat (ca 25 kraadi?) ilma nautima ning mõtlesin Kuressaare-Nasva teel oma intervallid ära joosta. Kava nägi ette 7x800m 4:40min/km tempos. 

Kui enne jooksu olid jalad suhteliselt kinni ja paljajalu liival kõmpimisest (ning jumal teab millest) kanged, samuti avastasin lihasvalusa koha turjalt, mille võib vist eelneva nädalavahetuse kanuutamise arvele kirjutada, sain ennast üsna kiiresti käima. Alguses oli ilm tõesti mõnus ja jahe. Paari kilomeetri pärast hakkas aga päike uuesti kõvemini lõõskama ning jõudsin juba kahetseda, et mütsi pähe ei pannud. Kõige raskemad olid 5. ja 6. lõik, kui keha hakkas ikkagi üle kuumenema, sest jooksmiseks on ka 25 kraadi palav (ehkki muidugi palju vähem rõve, kui 30+ kraadi).

  1. 4:44 min/km; 155 bpm
  2. 4:36 min/km; 164 bpm
  3. 4:36 min/km, 167 bpm
  4. 4:38 min/km, 169 bpm
  5. 4:48 min/km, 168 bpm
  6. 4:45 min/km; 166 bpm
  7. 4:46 min/km; 167 bpm

Ehkki lõpu poole läks enesetunne korraks päris kehvaks, oli see tegelikult üllatavalt lihtne ja meeldiv trenn. Hakka või uskuma, et palavuse taandudes hakkab mingi vorm välja kooruma. Polarilt sain ka kiita imelise tempo maksimumtreeningu eest. Kokku 9,26km, aeg 55:07, tempo 5:58min/km, pulss 152 (maksimaalne 177) ja indeks 56. Whoppedoo.

Õhtul käisin lõdvestuseks natuke basseinis ujumas ning saunas lihaseid pehmendamas.

Teisipäeval käisin hommikul kiirelt basseinis ujumas, pugisin puhvetis kõhu täis ning kimasime Vilsandile matkama. Võrratu! Ma sain sellise matkaelamuse, et siiani otsin õigeid sõnu. Samas oli see ka füüsiliselt parajalt väsitav päev, eriti et ma maheda meretuule käes kogemata ka päikesepõletuse hankisin. Õhtuks olin täiesti laip.

 

 

 

 

Kolmapäeval tekkis poolspontaanne idee maratonieelne pikim jooks ära teha, sest ilmaennustus lubas veel üsna normaalset temperatuuri, aga N-R juba uuesti lõõska. Samuti oli tegemist minu viimase täispäevaga Saaremaal, ehk mõttekas oli juhust kasutada ning värskemas ümbruses see jooksukoletis ära teha. Muidugi millega ma ei arvestanud, oli see, et olin eelnevate päevade trennidest üsna väsinud ning jahedam, kui põrgukuumus on siiski mitte kuigi jahe.

Jooksin Nasva-Salme kergliiklusteel edasi-tagasi ning peitsin Nasva poest ostetud jahedat jooki põõsas, aga lõpuks olin silmitsi olukorraga, kus surm oli palavusest kapitaalselt silme ees, aga koju ikka veel 8km. Ainult tänu sellele see jooks planeeritud pikkuses ka tehtud sai, sest hommikune vine oli petlik, temperatuur halastamatu ning jalg ka lõpuni tönts (pulss kiskus kõrgustesse esimesest kilomeetrist saadik).

Lõpuks olin ilma peale juba väga vihane, sest ma ei saa sellistes tingimustes enam isegi aru, kas asi on temperatuuris või lihtsalt ei toimugi mingit arengut. Lõikude järgi ütleks, et toimub küll, aga pidev peaga vastu seina (sh jooksuseina) jooksmise tunne on küll. Aprillis jooksin samal teel 1km pikema maa ligi 10sek/km kiirema tempoga ning ka madalama pulsiga. Lõpuks vaatasin spetsiaalselt isegi sealtkandi ilmavaatlusandmed üle, kas ilm tõesti nii hull sai olla, ehkki temperatuur vahepealsega võrreldes ju madalam oli. Selgus, et saarte piirkonna tajutav temperatuur ning õhuniiskus oligi anomaalselt kõrge ülejäänud Eestiga võrreldes. Seegi asi.

Kokku tegin 32,07km ajaga 3:22:29, tempo 6:19min/km, pulss 155 (võeh), running index 48 ja enesetunne -2000. Ülejäänud päeva vedelesin rannas, jahutasin merevees jalgu ning õhtul ujusin-saunatasin jälle natuke peale.

 

 

 

 

Neljapäeval puhkasin täiega jalga, aga enesetunne oli eelmise päeva jooksu peale ikka üllatavalt hea. Ainult nälg oli ebatavaliselt suur nagu pikema pingutuse peale ikka.

Reedel jõudsin otsaga tagasi kuumalainesesse Tartusse, kus pidin õhtuks juba palavusest täiesti otsi heitma. Üritasin end mitu tundi diagnoosida, kas olen lihtsalt sõitmisest ja ringitoimetamisest väsinud või palavusest küps ning lõpuks läksin viimasel minutil rabeledes jälle pumpa (hea murphy seadus muidugi, et kui sa tegelt väga minna ei taha, sõidad tavapäraselt 10min võtva vahemaa just umbes neljaga, et kindlasti kohale jõuaks).

Huvitaval kombel üle-eelmise päeva pikk jooks õieti midagi tunda ei andnud (võtan seda positiivse märgina) ja enesetunne läks saalis konditsioneeri all ka päris reipaks. Haigutasin küll pool trenni täiesti kontrollimatult, aga tehtud see sai ning täitsa tavapärase pingutusega (sh mõtlesin jalaloos raskust mitte kasutada, aga ikkagi kasutasin). Õhtul olin küll nii väsinud, et koperdasin juba kümne paiku poolkoomas voodisse, seega päris 100% valmis ma selleks vist polnud.

Laupäeval veetsin ennelõuna jääkohvi kulistades ja kõikvõimalikke kirjatöid tehes. Eelmise päeva pumbast oli järel vaid vaevuaimatav kangus triitsepsis ning niisama väsimus. Õhtupoolikul tegime 25-kilomeetrise rattasõidu, piknikupeatusega raudteejaamas vihmavarjus kohvi juues. Täitsa eesti suve moodi hakkab tagasi minema, kui õues on 22 kraadi ning kerge vihmasabin. Keskmine kiirus tuli sõidu peale 21,6km/h ja pulss 116, seega oli mõnus rahulik kulgemine.

Pühapäeval läks Jaanus oma pikimat jooksu tegema ning mul jäi üle vaid kadestada 16-kraadist ilma, mis hommikul õues valitses. Ainus lohutus minu kolmapäevasele katsumusele tagasi mõeldes oli see, et mis ei tapa, teeb muidugi vigaseks. Kava järgi oleksin pidanud nädalasse paigutama veel 8-13-kilomeetrise tempokama jooksu, ent mõtlesin Jaanusega nii kaua kaasa joosta, kuni tore on ning lasta tal vaimselt raskeim osa siis üksi ära kannatada (hehehe).

Tempo settis alguses 6:06min/km kanti, mis tundus väga mõnus rahulik. Ilm oli tuuline, aga kiskus päeva peale muidugi palavamaks – eriti kui poolpilve asemel vahepeal lauspäike tuli. Tegime esiteks 10-kilomeetrise tiiru, mille lõpus võtsin ühe geeli ja tegime 7-kilomeetrise tiiru otsa. Enesetunne ja jalad olid kolmapäevaga võrreldes ikka väga head, eriti arvestades, et ma siin vahepeal ka ülearu puhanud pole – tempogi kiskus jooksu käigus vaid kiiremaks. Lõpuks otsustasin mõistusega võttes piirduda poolmaratoniga, ehk jooksime joogipausi järel ühe 4-kilomeetrise lõigu veel ning jätsin Jaanuse viimast pikka juppi otsa jooksma.

Kokku tuli 21,12km ajaga 2:05:23, tempo 5:56min/km, pulss 154 ja running index 51. Põhimõtteliselt jooksin kolmapäevasest tempost üle 20sek/km kiiremini, pulss oli sisuliselt sama ning kõrguste vahet Saaremaaga võrreldes raudselt rohkem – vahe oli peamiselt ilmas. Terve ülejäänud päeva oli ka väga reibas olla – käisin koeraga jalutamas ning lihashoolduse mõttes igavlesime tunnikese VSpa saunades. Vähemalt andis see maratoni osas uuesti lootust, iseasi kui siis ka jälle kuumalaine peaks sattuma.

endo

Nädala jooksukilomeetrid kogunes 62,46, keskmine aktiivsus tuli 210% (kohe näha, et puhkus 😀 ) ning märkamatult murdus ka selle aasta jooksuskoori 1000km piir – kokku olen jooksnud juba 1033km.

3 kommentaari “Trenninädal 6. – 12. august 2018

  1. Pikad jooksud on rasked ja väsitavad. Palju paremini tulevad need välja siis kui:
    a) on keegi, kellega koos joosta (sinu pühapäev) – kadedusega pean nentima, et sa oled selles suhtes minust palju paremas seisus
    b) puudub kohustus – mõnikord on väga hea tunne kui lähed trenni siis kui päriselt ei pea, või teed natuke pikemalt kui vaja, või mõned trennid mille sa teed päev varem ära on palju lihtsamad kui need, mida teed tagantjärele

    Su 32km kannatuste peale tahaks ka soovitada seda “tsooni” minemist, mida ma ise pikkade jooksude puhul proovin teha. Kui see õnnestub, on isegi pikk trenn mõnus ja annab energiat, mitte ei võta.
    Lähemalt on Raimo Ülavere sellest kirjutanud (fookusega võistlustele, aga töötab ka treeningul): https://ownyourwins.com/sportlase-coaching/kuidas-ennast-tsooni-viia/

    Meeldib

    1. See tsooniminek on põhimõtteliselt kokku võetav “kohal” oleku ning vaimse häälestusega. Olen isegi just võistluste puhul tajunud, et kui vaimset ressurssi pole, ei tule jooksust ka midagi välja. Nt kevadel maratonil olid mu prioriteediks lõpueksamid ning mõte keerles nende ümber – möödaminnes nii pikka asja ikka ära ei tee. Samas kas liigses rituaalsuses ei peitu oht tekitada endale hoopis hirm selle ees, kui midagi nihu läheb? Kui trenne justnimelt ka siis teha, kui pole parim aeg või parim häälestus ning ikkagi sellega hakkama saada, annab see ju lisakindlust, et sa tegelikult jõuad ikka. Mulle kolmapäevase jooksu juures tagantjärele meeldib just see, et ma ei plaaninud selleks ette ja lihtsalt ühel päeval tegin ära. Kavas oli see tegelikult hiljem, s.t puudus kohustus, aga pigem üllatas ikkagi ropp-palavus.

      Meeldib

      1. See ilmselt sõltub ja on individuaalne. Kui midagi segab (vigastus, ilm), siis on raske sinna tsooni jõuda. Kui ma jooksmisel olen “punases”, st. üle pingutamise staadiumis, siis ka raske. Näiteks intervalle nii ei jaksa teha ja see intervallid nõuavad mult alati sellist vaimset enese kokkuvõtmist, mis ongi vist loogiline ka, sest intervallide eesmärk on mugavustsoonist välja rebida.
        Võistlusel eeldab “tsoon” õige tempo valimist – sellist, millega jaksad laktaadiläve juures piisavalt hoogsalt ja piisavalt kaua minna nii, et enne lõpu kusagil vikatit ei tule. Kui veab, leiad endale rajal mõne jänese ja tema seljale keskenduda, aga võib ka kellale keskenduda (töötab siis kui rada on pigem sile ja kilomeetriajad ühtlased).

        Jooksuvälised asjad, kui need on tõsised, siis võivad segama jääda küll. Lõpueksamid, koolistress vms. Siiski, argistest tööasjadest olen suutnud rajal ilusti välja lülituda ja hea jooks ongi siis kui nendele teemadele ei mõtle.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s