Trenninädal 9.-15. juuli 2018

See nädal möödus korraliku kuumalaine tähe all, mille vaibumist ei ole näha ka tuleval nädalal. Jooksmise mõttes on see ikka paras eneseületus.

Esmaspäeval läksin rahulikule rattatiirule. Tunnen juba, et sellest intensiivsest kavast on mingi suhteliselt püsiv väsimuse foon sees ja nädala alguses mõtlesin isegi jutti teise puhkepäeva teha. Lõpuks oli ilm siiski nii ilus, et panin podcastid peale ning sõitsin rattaga natuke Lähte poole edasi-tagasi. Kokku 20,29km ajaga 53:27, kiirusega 22,8km/h ning pulsiga 126. Mõnus hea enesetundega liigutamine.

Teisipäeval nägi kava ette 6x800m intervalle tempoga 4:35-4:40min/km. Päev otsa oli ilm suhteliselt jahe ja pilves, aga koju jõudes oli päike selges taevas ning küttis korralikku õhtupoolikupalavust. Seekord üritasime intervallid enne õhtusööki ära teha, sest eelmistel kordadel on seediv toit ikka suhteliselt häiriv olnud. Selle asemel hakkasin siis poole peal nälga ning lõpus ka janusse surema. Kaunis teisipäev.

Intervallid kukkusid välja nii:

  1. 4:32 min/km; 153 bpm
  2. 4:39 min/km; 164 bpm
  3. 4:40 min/km, 166 bpm
  4. 4:38 min/km; 166 bpm
  5. 4:40 min/km; 166 bpm
  6. 4:45 min/km; 165 bpm (ootamatu tugev vastutuul)

img_20180715_172129_747792057498.jpg

Kokku tuli 7,70km ajaga 45:56 tempoga 5:58min/km ja pulsiga 151 (maksiumu 176). Running index – wait for it – oli taas 54! Ma küll kahtlustan, et see tuleb selle arvelt, et ma taastumisel esiteks kõnnin. Päris õudne palav ja raske oli ning oleksin lõpus peaaegu külmavärinatega lõpetanud. Samas ütles Jaanus ka, et ta poleks mõni aasta tagasi uskunud, et ma üldse kunagi pikemalt ligilähedastki tempot hoidma suudaks hakata (selline südantliigutav usk minusse muidugi 😀 ).

Kolmapäeval puhkasin.

Neljapäeval nägi kava ette 16km tempojooksu 5:30-5:35 tempos. Selleks päevaks jõudis kohale totaalne kuumalaine ning õhtul pärast tööd temperatuur veel vaid tõusis, mitte ei langenud. Lõpuks läksime Annelinna kanti uusi kergliiklusteid avastama ning mõtlesime, et üritame lihtsalt tempot hoida ja teeme, kaua jõuame. Kuna Jaanus tuleb samuti sügisel Tallinna Maratonile, löntsib ta minuga kava enam-vähem kaasa teha.

Uued rajad keerutasi viaduktide ümber ning olid nii mägised, et suutsime end esimese viie kilomeetriga suht kapsaks joosta. Läbi häda punnitasime 13km täis, aga kuna vaikselt hakkasid ülekuumenemisest külmavärinad tekkima, jätsime siis katki. Erilise tempojooksuga polnud niikuinii tegemist ning aeglast pikka jooksu tuli ju nädalavahetusel niikuinii teha. Kokku 13,16km ajaga 01:15:38, tempoga 5:45min/km ja pulsiga 155. Running Index 50.

img_20180714_191355_4161498739415.jpg

Reedel kaalusin jälle viimase minutini, kas pumpa minna, lõpuks viskasin asjad kokku ja tuiskasin siiski kohale. Klubis selgus küll, et trenn polnud alanud akadeemiline veerand vaid täistunnist, mistõttu jäin esimest korda elus tundi korralikult hiljaks ning sadasin saaliuksest sisse just soojendusloo lõpus. Sellest hoolimata kukkus välja paras pingutus, sest reedesele tunnile omaselt tegime kaks lisalugu (biits/triits ja kõhulugu) ning palavas saalis sain taas oma higiloikudes mööda matti ringi uisutada.

Laupäeval “puhkasime”, ehk kanuutasime pool päeva Soomaalt Torisse. Eelmisest päevast olid õlg ja rind mõnusalt valusad, aga vähemalt jalad said puhata. Erinevalt aprillikuistel sõudemaratonidel külmetamisest oli päris tore hoopis vahepeal ujumas käia ning paljajalu vees patsida. Kui päev algas korraliku kuumusega, saime teises pooles äikest ja sooja vihma. Kokku sõitsime Saarisoo-Tori marsruudil 17,39km ajaga 3:12:15 (ujumis- ja piknikupausid välja arvatud). Kokkuvõttes meeldivalt pingutav päev, mille peale õhtul juba kell 21 vägisi nokkima võttis.

img_20180715_172141_5661332148669.jpg

Pühapäeval nägi kava ette 24km pikka jooksu, mille ärategemisse mul algusest peale erilist usku polnud. Ärkasin hommikul totaalses palavuses ning õhuniiskus oli ca 70% kandis – mmm… Sõime kiiresti kõhud täis ja läksime traditsiooniliselt Ringtee kanti tiirutama. Kastsin enne starti veel Statoilis mütsi korralikult jääkülma veega märjaks, aga kümne paiku oli õues juba põrgukuumus. Hommikusest ajast andis aimu vaid üks teisepäevane oss, kes meie auto kõrval alles omaette öökis.

Ettenähtud 6:00min/km tempost ei hakanud me üldse kinni hoidma, vaid jooksime täitsa tunde järgi. Üsna kiiresti settis tempo 6:20min/km kanti ära. Esimese ringiga suundusime põldude vahelt Ülenurme vahele ning tuuleke oli veel üsna meeldiv. Suutsime isegi 9km täis joosta, ehkki viimasel 2-3km kiskus juba väga palavaks. Seepeale käisime kastsime mütsi ja seekord ka särgi uuesti läbimärjaks ning tegime 6km tiiru ümber Aardla. Iga väike vari oli suur kergendus, ent Raudtee ja Ringtee kandis jooksime sel hetkel juba nagu praepannil.

Auto juures kastsime jälle riideid, jõime kahepeal peaaegu liitri spordijooki ära ning võtsime viimaseks etapiks taas ette Ülenurme ringi. Hommikune temperatuur tundus selleks hetkeks juba meeldiv jahedus, sest näiteks varem värskendavana mõjunud park oli selleks hetkeks juba põrgukuivaks küpsenud. Jutt oli meil mõlemal selleks hetkeks juba väga kehv ning raporteerisin vaid lõpuni jäänud kilomeetreid. Tempo püsis sealjuures üllatavalt ühtlane, ehkki sääred hakkasid lõpus päris ära väsima.

img_20180715_172145_6061290665344.jpg

Endalegi üllatuseks saime veidi peale ühte ettenähtud distantsiga ühele poole. Kokku 24,05km ajaga 02:31:11, tempoga 6:18min/km ning pulsiga 151. Sealjuures olid kiireimad kilomeetrid 13. ja viimane (6:05min/km) ja aeglaseim 19. (6:32min/km). Running index oli selle katsumuse kohta isegi ilus 50. Pärast seda oligi paras jäätised hambusse haarata ning järvevette likku ronida. Ei taha üldse mõeldagi, et järgmisel nädalal läheb väidetavalt veel palavamaks.

4 kommentaari “Trenninädal 9.-15. juuli 2018

  1. Ma võin raporteerida, et suutsin eilse jooksu ajal Raeküla kalmistult lokeerida pumba ja käisin peadpidi seal all end jahutamas 😀

    Meeldib

    1. Ma olin eile valmis ühte eramaja aeda põikama, sest seal parajasti vihmutid töötasid. Kui ise kergliiklustee ääres elaks, siis kastaks vist küll voolikust kõiki sportlasi selle ilmaga. 😀

      Meeldib

  2. Ei ole väga reaalne ilm olnud viimased kolm päeva. Ma olen suht põikpäine treenija – kui treeningkava ütleb, et rahulik jooks on kindla tempoga, siis mul kulus umbes 3 päeva aru saamiseks, et sellise kuumaga lihtsalt keha ei mängi välja ja 10 km peal on pulss punases. Tagasi juunikuiste kiiruste juurde, siis on enamvähem aktsepteeritav tempo.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s