Talvel kõndida on palju jubedam kui joosta

Inimesed vahel ikka imestavad, kuidas ma talvel külmaga jooksmas suudan käia. Olin just kaks päeva Pärnus konverentsil ning teise päeva hommikul jooksutiirule suundudes jäi mind saatma kolleegi hauatagusel häälel kostev manitsus: “Kas sa ikka tead, et õues on ÜKSTEIST kraadi külma? ÜKSTEIST…” Teadsin jah ning jumala hea jooks oli. 😀 Ma polnud isegi väga soojalt riides.

Samas ma saan aru, kust see talvise jooksmise hirm võib tulla. Eelneval õhtul käisime rannas jalutamas – kui joostes piisab fliisi peal kilekast, õhukestest kinnastest jne, olin kõndides pakitud suurde parkasse ning kootud labakutesse, nii et ainult ninaots paistis kapuutsiserva vahelt. Sellele vaatamata oli mu nägu poole tunniga juba nii läbi külmunud, et ma võisin tahta midagi öelda, aga suu ei suutnud enam arusaadavat lauset kuuldavale tuua. Ilmselt on selline tunne insuldi läbi elanud inimestel. Hea, et eluga tuppa tagasi jõudsin.

Pildiotsingu everest gif tulemus

Kui nüüd sellise kogemuse pinnalt vaadata poolpaljalt õues jooksvaid inimesi, arvaks ka, et nad ilmselt naerulsui oma kindla surma suunas rühivad.

Lõppu lihtsalt üks hea video:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s