Elamusi koduklubist

Rullisin pärast pumpa kergejõustikuhallis jalgu. Mööda jooksevad kaks mehepoega.

Mehepoeg 1: Seda küll ever teha ei viitsiks…

Mehepoeg 2: Mida?

Mehepoeg 1: Rullida noh…

* silkavad kahekesi käänaku taha *

Jäin kibedalt omaette muigama, et mina kah vanasti ei viitsinud. Eks elu õpetab. 🙂

* * *

Ülikooli spordiklubis on praegu remont. Trennisaali ukse eest on ripplagi maha võetud, laes ripuvad torud ning juhtmed, kõik on tolmune ja värvilõhna täis ning trenni tegime ka põhimõtteliselt tellingute vahel. Väga ebaglamuurne! Pärastiseks rullimiseks leidsin hallis nurgakese kokkupandavate laudade ja prügikasti vahel. Taas väga ebaglamuurne.

Samas kui ringi vaadata, oli iga nurgake sellest majast hilisõhtuni tõsist sporditegemist täis. Hallis treenivad paralleelselt jooksjad ning kergejõustiklased, eemal seinal ripuvad ronijad, teises nurgas panevad tantsutüdrukud uusima latiinorütmi taktis kava kokku, jõusaalis käib läbi kolme korruse rängem rauarebimine ja kogu segadusele paneb punkti mõni iseteadliku moega ringisaaliv laps. Kõik ajavad seal oma asja ning mitte keegi pole tulnud ennast näitama või teisi vaatama.

Igatahes tiksusin seal prügikasti varjus lihaseid hooldada ning muutusin omaette suisa hardaks. Täpselt selle spordimehevaimu pärast mulle see klubi meeldibki ning kogu maja on vundamendist sarikateni akadeemilist sihikindlust täis. Pole siis ka ime, et mul seal järgmine kuu juba esimene minijuubel täituma hakkab – viis aastat püsisuhet hakkab täis saama!

4 kommentaari “Elamusi koduklubist

  1. Täpselt sellepärast hakkas mulle TYSK algusest peale meeldima: see õige sportlase vaim, mis seal majas on.
    Ja ma rullisin ka neljapäeval.
    Ja mul saab ka veebruaris 5 aastat koduklubiga liitumisest. 🙂

    Meeldib

    1. 😀 Siis me käisime vist alguses samades trennides ka, sest kaevamised arhiivis tõid algusajast välja hunniku tantsutrenne ja a’la käed-kõht-tuharat. Kuidas sul rullimismotivatsiooni leidmisega edeneb üldse?

      Meeldib

      1. Vist tõesti, mina käisin alguses Kristi Jõutreeningus ja Kristiina Strippaeroobikas.
        Rullisin end neljapäeval üle kuu aja esimest korda. 😀 Tahaks ikka Lihashooldusesse ka jälle jõuda. Iseseisvalt üldse pole mingit motivatsiooni rullida…

        Meeldib

      2. Mul kadus ka talvel harjumus ära, aga lähtun sellest, et natuke millestki on parem kui mitte midagi. Olen endaga leebe ja ei üritagi megapõhjalikke sessioone ette võtta, vaid teen kõik kohad kiirelt läbi ja üritan igast lihasgrupist valusa koha kätte saada. Kodus vedeleb rull kogu aeg elutoas silma all ka ja siis vahepeal ikka võtad välja. Samas eks aastaid ei rullinud ma peaaegu üldse… See lõppes küll “hästi”. 😀

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s