Trenninädal 6.-12. november 2017

Capture

Sain see nädal vanaks. Kohe nii vanaks, et esmaspäeval – päev enne sünnipäeva – vigastasin pidurdavas linnaliinibussis rannet. Ei, see polnud äkkpidurdus ega isegi ootamatu. Veeretasin lihtsalt omaette mõtet, et äkki läheks puhkepäeva asemel ikka poweryogasse ja järgmisel hetkel vasaku käega vastu toru toetades käis sellest rõve krõks läbi. Lihtsalt niisama! Või siis jumalik manitsus. Või kõige tõenäolisemalt leidis eelmisel nädala kuhjunud pinge jälle väljundi.

Pildiotsingu getting old gif tulemusEsimese hooga oli valu nii suur, et kaalusin isegi EMOsse minekut, aga perearsti nõuandeliinilt öeldi, et kui paistetust või verevalumit ei teki ning pärast valuvaigisti võtmist valu magada laseb, ei tasu minna.

Pildiotsingu i'm gonna die gif tulemus

Võtsin siis Tyskist trennipuhkuse ja olin õnnelik, et vähemalt jalad jälle suhtkoht okeid on. Üldse tundub teatud austusväärsest vanusest tervis nagu toolimäng – kõik kehaosad samal hetkel terveoleku toolile istuma ei pääse. Muidugi lihashooldus on pekkis randmega samuti raskendatud, aga paari päevaga läks suurem valu õnneks üle ja kahtlased on ainult igasugused toetamised ning järsud liigutused.

Teisipäeval ja neljapäeval olid jooksukavas ette nähtud vastavalt 45-minutiline ja 40-minutiline jooks, mõlemad 10min soojendust, 5min lõpulõdvestust ja 3. tsoonis jooksuosa seal vahel. Teisipäeval oli tagatipuks novembri kohta nii hea ilm, et seda oli lihtsalt patt raisku lasta. Kokku 6,9km ajaga 45:03, tempoga 6:33min/km ning pulsiga 138. Neljapäevane jooks enam nii meeliülendavas kliimas ei möödunud, aga kokku tuli 6,1km ajaga 40:04, tempoga 6:36min/km ja pulsiga samuti 138.

Kolmapäeval käisin katsetamas, kas käsi ujuda laseb, sest valus oli just käe tagurpidi painutamine. Selgus, et lasi päris hästi ja hoolimata õhtuselt ülerahvastatud Aura olelusvõitlusest veetsin basseinis 47:08min ning pulss oli rahulik 111. Harjutasin erinevaid ujumisstiile ning võtsin plaani spordiklubi kuukaartide vahele lihtsalt ujumisnädalaid tegema hakata. Kiikasin siin alles täiskasvanute ujumiskursuseid, et natuke tehnikat ning kiirust lihvida, aga niigi täistopitud graafiku mõttes tunduvad sellised hoogtöönädalad natuke realistlikumad. Kindlasti arendab ujumist seegi, kui seda lihtsalt regulaarsemalt teha.

Reedel ootas ees pikk koolipäev ja tegin hommikul prooviks väikse jooksuringi. Kuna hommikul trennitegemine on mulle vaevaline ning ajab kergesti pulsi üles, aga kõik üritused algavad sageli enne kukke ja koitu, mõtlesin seda aeg-ajalt harjutama hakata. Alles eelmine nädal Pärnus tegime väikese hommikuse tiiru ning ka seekord võtsin ette ca 4,2km ajaga 27:29, tempoga 6:34min/km ja pulsiga 143.

Laupäeval külastasin taas Aurat, kus seekord oli hommikul palju vähem inimesi, mistõttu ka trenn tuli intensiivsem ja samas lühem. Kokku ujusin 40:03min pulsiga 118.

Pühapäeval oli kavas pikk jooks süsteemiga 50min 2. tsoonis, 35min 3. tsoonis ja 5min lõpulõdvestus 2. tsoonis. Oh jeerum, milline vaev see välja kukkus. Esiteks loksusime bussiga teisele poole linna, aga sattusime mingile antropoloogia ekspressile, kus erinevad noortekambad üksteisega mõõtu võtsid, kes kõvemini ning halvemini kõlarist muusikalaadset lärmi lasta suudab. Jooksu alguses ei saanud me kuidagi tempot stabiilseks ja seetõttu käis pulss nii palju üles-alla, et selle õiges vahemikus hoidmiseks jooksime enamiku ajast tempoga 9min/km lähedale. Selle peale hakkas meil vinge tuule käes muidugi külm. Kui kiirema jooksu osa kätte jõudis, ootasin lihtsalt, et see kõik läbi saaks. Kokku läbisime 12,24km ajaga 01:33:28(!!!), tempoga 7:38min/km (kokkuvõttes nii jube ei tundugi) ning pulsiga 135. Isegi runners index hoidis hädaga nina veepinnal 51 (elite) juures.

Peamine hea asi selle viimase vaevatud jooksu juures oli see, et selle aasta 1000km piir on nüüd alistatud – 2017 skoor on hetkel 1000,9km ja ilmselgelt tuleb sellele lisa. Kokkuvõttes kukkus välja üks mitmekesine nädal – tegin suisa kaks korda basseinitrenni ja nihutasin end ebamugavustsooni hommikujooksu ning mudaaeglase jooksuga. *Patsutab ennast õlale ja läheb kooki sööma.*

Ühtlasi lugemissoovituseks üks sportlaste toitumise teemaline artikkel: https://tartu.postimees.ee/4305493/sportlaste-soomishaired-alahinnatud-probleem

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s