Trenninädal 23.-29. oktoober 2017

nädal

Viimane nädal möödus Saaremaa kolme päeva jooksust taastumise tähe all. Puhkasin, rullisin ja üritasin jalgu vaikselt käima saada. Kui esmaspäeval oli hinges veel väike kurbustunne, et spordilaagri režiimist jälle argipäeva tagasi pidi tulema, saabus teisipäeval selline kõikehõlmav väsimus, et trennile ei tahtnud mõeldagi.

Kolmapäevaks oli liikumisvajadus aga tagasi ning läksin prooviks jalgu sörkima meelitama. Alustasin väga-väga vaikselt, esimesed kilomeetrid möödusid pidevate kõnnipausidega ning olin valvel, ega kuskil mõnda vigastust tunda pole. Kokku kulgesin 5,3km ajaga 40:22, tempo 7:40 ning pulss 117. Välja kukkus mõnus värskendav ja lõdvestav tiir, mis sattus täpselt viimasele lume- ja lögavabale päevale.

Neljapäeval taas puhkasin ja reedel sattusin pooljuhuslikult üle pika aja jälle pumpa. Viimase kahe kuu jooksul oli see rekordiline kolmas kord, seega hoidsin raskustega tagasi, aga parajalt oimetuks võttis see sellest hoolimata. Tunda andsid ka eelneval päeval kätekõverduste äpi järgi tehtud miljon kätekõverdust, mille peale need tunnis enam kuidagi sirgetel jalgadel tulla ei tahtnud.

Laupäeval pidin alles pealelõunal kooli minema ja panime Jaanusega juba paar päeva varem paika, et teeme hommikul väikse jooksumatka. Õigeks päevaks oli vaim küll valmis, aga keha enam kui skeptiline igasuguse sihipärase sportliku liikumise osas. Eelmise päeva pump andis igal pool tunda, aga kinnitasin endale, et pumbalihased pole jooksulihased ning rullisin ennast omaette ägisedes jälle igalt poolt läbi. Sörkisime soojenduseks bussi peale, jõime teisel pool linna Statoilis kohvi ja hakkasime ettevaatlikult koju tagasi tulema. Kõnni-jooksu süsteem settis pärast väikest katsetamist kahele minutile kõnnile ja kaheksale minutile jooksule, sest 5+5 tundus liiga uimane. Enesetunne oli juba liikuma saanuna üllatavalt hea, aga kuskil 1-2km enne lõppu tuli tunne, et nüüd juba aitab kah. Kokku läbisime 11km ajaga 01:17:33, tempoga 7:02min/km ning pulsiga 132. Pärast oli kohe hoopis teine tunne koolis ka istuda, aga kui eelpool mainitud kätekõverduste äpp õhtul meenutas, et “it’s time to do a 100 pushups“, panin selle heaga kinni tagasi.

Pühapäev möödus jälle täieliku väsimuse tähe all ning andsin kehale ka mõnuga puhkust. Kokkuvõttes kukkus eelnevate vintsutuste kohta üllatavaltki sportlik nädal välja ja aktiivne jalataastamine tundub täitsa toimivat. Kuna nüüd on kõik selle aasta jooksuüritused purgis, hakkas aju silmapilk järgmise aasta plaane genereerima. Vaikselt kisub mõte Riia maratoni suunas, sest see on Tartust vaadates vaat et soodsaim variant kevade poole kuskil melurohkes kohas joosta. Loodetavasti saan selle aja peale ka jalad jälle koostööd tegema.

Remember... you don't have to run... you get to run!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s