Trenninädal 28. august – 3. september 2017

Capture

See nädal on möödunud veidralt jõuetu enesetundega. Nädala esimeses pooles kimbutas mind pea igapäevane peavalu, samuti oli energia pidevalt otsas ja kõht iga natukese aja tagant jube tühi. Hakkasin juba kahtlustama, et suutsin end tõesti üle koormata, aga selle puhul nimetatakse igal pool tunnusena hoopis isutust. Äkki on asi hoopis jahenenud ilmades, sest teine õhtusöök polnud see nädal just harv juhus. 🙂

Pildiotsingu what about second breakfast tulemus

Esmaspäeval puhkasin möödunud nädalavahetusest ja teisipäeval proovisime Saadjärve jooksu järel uuesti jalad käima saada. Kokku 5,15km, 33:30min, pulss 143 ning tempo 6:31min/km. Jalg oli veidi tundlik, aga ei midagi hullu.

Kolmapäeval veetsin päeva sisuliselt autos, mille peale kulus õhtul marjaks ära üks intensiivne bodypump. Pulss oli taas tavapärasest kõrgem, aga asi võis olla ka soojas ilmas või selles, et pärast passiivset päeva oli jõudu rohkem pingutada. Neljapäeval olid trennist igatahes kõik kohad nii valusad, et otsus pilatesesse minna oli pigem vale nüke. Ägisesin seal omaette valutavate õlgade jmt käes ning õigesse kohta pingutus ei läinudki. Tunni teises pooles jätsin juba harjutusi pooleligi ning tundsin ennast nagu tõeline trennilooder. Kokkuvõttes oli see pärist tüütu ja demotiveeriv trenn.

Reedel võtsin seepeale targu lõdvalt. jalutasin ainult koeraga ja vitsutasin kõvasti süüa. Laupäeva hommikul tegime kiire rattatiiru linna teise otsa Statoili kohvi jooma, mille ajal oli pulss taas tavapärasest 10 lööki kõrgem. Päev jätkus taas rohke söömise ning vedelemisega. Midagi targemat ei oska ma selle müstilise väsimusega ette võttagi.

Söömine toidab

Pühapäeval sõitsime vihma kiuste Pühajärvele ja läksime 13-kraadises jaheduses jooksma. Müstilisel kombel ning lühikestest riietest hoolimata hakkas paari kilomeetriga juba väga palav ja higi muudkui voolas. Jalg pidas end üsna kenasti üleval – tunda oli, et midagi pole päris ok, aga valus otseselt polnud. Eriti mõru oli meenutada seda, kuidas me praeguseks juba ligi 4 kuud tagasi just Pühakal selle ka põhjalikult segi jooksime. Seekord piirdusime muidugi ühe ringiga – kokku 10,7km, aeg 01:09:46, tempo 6:31min/km ning pulss 149. Sealjuures näitas Polar tõusumeetreid kokku 190. Vilniuses peaks neid neli korda pikema maa peale olema umbes 300, seega vähemalt tõusuettevalmistust on suve jooksul siin Lõuna-Eestis üksjagu kogunenud.

Järgmine nädal võib söömis- ja vedelemislainel jätkuda – muuhulgas hakkab uuesti kool ja juba esmaspäeval veedan õhtu hoopis seminaris istudes. Laupäeva varahommikul lendame Vilniusesse ning ilmselt erilisi trenne eelnevalt ette ei võta (äkki kerge jooga ja viimane lühike sörk päev-paar varem).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s