Minu maratonisoovitused

Sattusin lugema Marise postitust maratonisoovitustest ning panen lisaks kirja ka need nipid/põhimõtted, millest ma ise lähtun. Järgmisel nädalal Vilniuses ootav maraton ei ole mul esimene – jooksin möödunud aastal Võidupüha maratonil ajaga 4:22:08 ning läbinud olen terve portsu maratonist pikemaid jooksumatku, mis on kinnitanud lauset, et distants ei tapa vaid tempo tapab. Kõrva taha olen neist kogemustest pannud järgmist:

I Run For... The Mental game of running

  1. Vaimne valmisolek on kõige alus. Möödunud sügisel olin end kirja pannud ka Tartu Linnamaratonile, aga ajastasin selle nii “õnnestunult”, et saabusin maratoninädala esimeses pooles alles Camino palverännakuteelt matkamast ning pidin umbes nädala pärast minema uuele reisile. Samas polnud mul hetkegi aega reisi- ja matkaväsimusest puhata, sest pidin kiiresti-kiiresti korda ajama kõik need töö- ning kooliasjad, mis eelneva reisi ajal unarusse olid jäänud ja põhimõtteliselt oli mul vaja maraton võimalikult kiiresti ära joosta, et jõuaks jälle kooliasjadega tegeleda.
    Hea plaan? Ilmselgelt mitte. Lõpuks oli mul maratoni suhtes hinges ainult vastumeelsus ning tunne, et mul pole selleks aega. Vedasin end sellest hoolimata starti kohale ja arvasin, et võistluseelne elevus jõuab seal kohale. Ei jõudnud. 🙂 Jooksin ära esimesed kümme kilomeetrit, mille käigus mul tagus terve aja peas “ma ei viitsi, ma ei viitsi, ma ei viitsi”. Justnimelt ei viitsi, mitte ei jõua. Sain aru, et selles vaimses seisundis ma kaugele ei jõua, ammugi ei tule siit rekordit ning keerasin Sõpruse silla juures rajalt maha kodu poole. Ilmselt võitis spordirõõm, sest lusti selles jooksus küll polnud.
    Lõpuni valmis ei saa maratoniks muidugi kunagi olla, eriti esimese maratoni puhul. Ka hiljem säilib mingi aukartus ning tingimused on ju iga kord erinevad. Pigem võiks asja suhtes olemas olla ootusärevus, rahulik häälestatus ning uudishimu. Vaimselt väsinud/vastumeelt jooksust head nahka küll ei tule.
  2. Ära mõtle üle. Ära katseta üle. Mida lähemale SEB maratonile, seda enam peksab erinevatelt jooksulehtedelt sisse artikleid teemal “Kaks nädalat maratonini – mida sa veel ära teha jõuad”. See tekitab tarbetuid kahtlusi, et äkki peaks ka ostma sadat  erinevat toidulisandit, ampulle ja sääriseid ning tegema teiperit, end samal ajal peedimahlas marineerides. Tundub tuttav? Vot, vot! Peamine ettevalmistus on selleks hetkeks juba tehtud ning liigse katsetamisega on oht oma enesekindlus või enesetunne hoopis tuksi keerata. Maraton pole ju ometi esimene kord päris pikka maad joosta ja midagi kolossaalselt hullu tegelikult juhtuda ei saa.
    Kuna mul näiteks on sääred viimane asi, mis ära väsib, pole ma sääriseid siiani ostnud. Krambid mind samuti ei kimbuta, seega lisamineraale ma ei tarvita (soojal ajal joon ma niikuinii väga palju Värskat). Villide vastu on seni aidanud ideaalselt istuvad õhukesed jooksusokid. Söömise mõttes üritan viimastel päevadel süsivesikuterohkemaid valikuid teha, aga täisteiper tundub minu taseme juures suhteliselt mõttetu. Tasub vaadata, et viimasel õhtul liiga palju või liiga rasvast ei sööks, sest see rikub une ära. Näiteks koorene pasta on carbloadimise asemel pigem fatloadimine (mis küll ei takista mind seda söömast, aga ilmselt teen ma seda lõunal).
  3. Jälgi ise enda tempot. Võidupüha maratonil tempomeistreid üldse pole, aga haakisin end seal pundi suurekasvuliste meeste sappa, sest nende järel oli natuke lihtsam lagedatel põldudel vasutuules rühkida. Esimesed 14-15 kilomeetrit hoidsid nad ka täpselt mulle sobivat tempot, aga seejärel tundsin ühtäkki, et kiirus kisub kuidagi hoogsaks. Järgmine kilomeetriaeg kinnitas seda kahtlust ning lasin nad heaga endal eest minema. Eriti magus oli hiljem see, kui sama punt mulle 30. kilomeetril selg eest vastu tuli ja rohkem ma neid ei näinud ka.
    Tempomeistri puhul tasub samuti tempol silm peal hoida, sest suur kiirusgrupp (nt populaarne 4h grupp) võib ootamatult kiiret tempot arendada selleks, et kogu grupis jooksev mass näiteks teeninduspunktis joodud saaks. Kuna Vilniuse tempomeistrite osas meil eelinfot ega ootusi ei ole, lähme üsna äraootavalt, kas tempo mõne grupiga klapib või ei.
  4. Kõndimine pole läbikukkumine. Minu jaoks jääb arusaamatuks see haip, et võistlus on päris õige ainult siis, kui kõik on jutti joostud. Mõnedes allikates väikseid kõnnipause suisa soovitatakse, sest kokkuvõttes võib keskmine tempo sellest hoopis tõusta. Kõndimine lõdvestab jalad edukalt ära ning annab jaksu edasi minna, kuigi vahel on väga raske kõnnist taas jooksule minna.
    Abiks tulevad väiksed vaimsed nipid, millega jooks enda jaoks ära struktureerida. Võidupüha maratonil tappis maratoni teises pooles olnud ligi 10km lõik luitemännikut ja mättalist teeperve jalad ikka korralikult ära ja hakkasin omale kergemini hoomatavaid eesmärke seadma. Näiteks “lubasin” endal kõndi vahele tegema hakata alates 33. kilomeetrist ja lõpuks tegin viimased 10km süsteemis, et iga kilomeetri alguses kõndisin ühe minuti (aga mitte rohkem). See oli piisavalt lühike aeg, et tempos mitte liiga hullult kaotada, jalad ei jäänud kõndimisse kinni ning samas motiveeris see iga kilomeetrit joostes lõpuni pingutama.
    Pildiotsingu get real gif tulemus
  5. Valmistu varajaseks ärkamiseks aegsasti. Kui maratoni jaoks on vaja tõusta tavalisest ärkamisajast tükk aega varem, tasub igapäevast ärkamist varasemaks nihutada juba paar päeva enne. Vastasel juhul võib avastada end sündmuse eelõhtul unetult vähkremas ja kasvavas ahastuses ärkamiseni jäänud minuteid lugemas. Eelneval õhtul tasub varakult hakata hea une rituaale tegema – käia vannis, lugeda raamatut, võtta kasvõi palderjani ning vältida igasugust pakkimist või muud viimase minuti stressi. Kuna me läheme Vilniusesse eelneva päeva hommikuse lennuga, peame niikuinii koidikul ärkama ja ilmselt tuleb maratoni eelõhtul uni varakult peale.

Pildiotsingu insomnia gif tulemus

Kokkuvõttes üritan rahulikult võtta (sh jooksu alguses tempot tunnetada) ning mitte lasta ennast maratonieelsel möllul häirida.* Järgmine pühapäev viskan oma kõige harjunumad tossud jalga, riided selga ja loodan lihtsalt rajalt elusana, tervena ning hea emotsiooniga pääseda.

 

*Läheb paneb jälle selle lehe kinni, kust ma veel mingit jooksuvarustust tellida tahtsin. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s