Trenninädal 21.-27. august 2017

Capture

Esmaspäeval oli enesetunne kuidagi kahtlane, pea kiskus valutama ning muidu oli kahtlaselt raske olla. Kuna ilm tundus jooksuks ideaalne (+15, pilves ja kergelt vihmane), läksin siiski oma tempojooksu proovima, aga ilmselt poleks tasunud. Pulssi oli ilmast hoolimata raske hoida, jalg tegi valu ja üldse oli üks ebameeldiv trenn. Kokku 39:31min, 5,85km, tempo 6:45min/km ning pulss 142. Plaan nägi ette 15min soojendust, otsa 13min 3. tsoonis, 12min 4. tsoonis ja 5min lõdvestust. Reaalselt ei teinud ma 12-minutilist plokki päris lõpunigi ja läksin lõdvestuse asemel koera jalutama.

Teisipäeval läksin pumpa ja olin valmis vajadusel kergemalt võtma, aga tegime vanu lugusid, mis taas kõvasti kaasa tegema motiveeris. Kükkide ajal andis jalg tunda, ent väljaastete ajal õnneks muret polnud. Kätekõverdusi sai seekord teha õlaloos, kus viimased tulid küll täiesti tehnikavabalt ning aurudel punnitades, ent põlvi siiski maha ei lasknud.

Kolmapäevast reedeni oli ilm päris sügisene ja masendav, samuti polnud eriti tuju ringi rassida ning aktiivsus jäi suhteliselt madalaks. Kui ikka pidevalt selline vihmamüür akna taga on, et tööleminek ja muud hädapärased käigud tuleb autoga teha, siis päeva jooksul tuleb samme päris vähe kokku. Neljapäeval jätkasin siiski oma joogalainet ning taas oli väga mõnus tund. Iga selline (taas)alustamine on motiveeriv eriti selles mõttes, et alguses on areng väga kiire. Nt iga tunniga on allavaatavas koeras kannad maale ligemal, s.t jalatagused üha paremini venitatud.

Laupäeval läks ilm lõpuks ilusaks ja võtsime Jaanusega ette plaanitud jooksu ümber Saadjärve. Seekord alustasime jooksu järve lõunapoolsest parklast ja hakkasime jooksma päripäeva Äksi poole, et esimene pool jooksu oleks vastutuult ning viimane ca 5km peamiselt allamäge. Kuna hommikul oli temperatuur meeldivad 15 kraadi ja pigem tundus pilvine, ei hakanud me veepudelit jooksule kaasa võtma. VIGA! Järjekordselt ei olnud me oma 30km haamrissejooksmisest õppinud, sest täpselt tunniga oli õhk juba päevaselt üles köetud, tugev vastutuul tegi oma töö ning janu muutus väljakannatamatuks. Pärituulde ja allamäge pöörates ei õnnestunud enam pulssi kuidagi alla tuua, kui keel suus saepurusena ringi käis. Samas janu kõrvale jättes oli:

  • enesetunne väga hea (isegi laes pulsile vaatamata)
  • üle pika aja söandasin joosta ilma jalale kõnnipuhkust andmata
  • ja jalg ei valutanud üldse (äkki oli asi sellest, et seekord rullisin ka enne jooksu)
  • tempo oli väga ühtlane ning viimased 4-5 kilomeetrit vaikselt tõusis

Pildiotsingu thirsty gif tulemus

Saadjärve ring on umbes 2,5 korda täismaratonist lühem. Kui pärast jooksu juua saime, oleks jalgade ja jõu poolest võinud veel poolteist ringi otsa teha küll, seega kokkuvõttes oli tegemist väga julgustava maratonieelse trenniga. Kokku tuli 16,6km, aeg 01:38:17, tempo 5:55min/km ning pulss 168 (huhuu). Kusjuures vaatasin järgi, et eelmine aasta enne Võidupüha maratoni jooksin 10 päeva varem samuti ümber Saadjärve tempoga 5:52min/km. Sealjuures mäletan täpselt, et toona oli pilves jahe ilm ja spordijoogi pudel seljakotis kaasas, kust siis iga 2-3km tagant peatusega jõime (mille ajal Endomondo muidugi pausile jäi), seega tingimusi ja jooksu järgset enesetunnet arvestades on praegu tunne isegi tugevam.

Ka pikalt pärast jooksu ei hakanud jalg häda tegema ning õhtul jõudsime veel Värskasse Trad Attacki kontserdile, kus sai umbes 4 tundi ringi tatsatud ja kekseldud, seega jaksu jäi veel kindlasti üle.

Trad Attack ning üks soojendajatest – Reket
“Hahhah, valus on olla nii loll” 😀

Pühapäeval plaanisime täispuhkuse võtta, sest eelmise päeva väsimus ning tagatipuks hiline magamasaamine olid alles kontides. Hommikul jalutasin veel tunnikese koeraga ja mõtlesin, et voh, niigi sai palju liigutatud, aga pealelõunal tekkis idee väike rattaring teha ja… VIGA! 😀 Plaan oli taas suund Saadjärvele võtta, juua Jääaja Keskuse kohvikus üks mõnus cappucino ning kruiisida tagasi. Välja kukkus 35,3km piina ajaga 1:38:54, keskmine kiirus 21,4km/h ning pulss 119. Eelmine päev andis ikka korralikult tunda, ühtepidi oli külm, teistpidi võttis higistama, vahepeal sadas vihma ja iga natukese aja tagant oli tarvis järjekordsest voorest üles rühkida, mille taga ootas taas see mõnus tuulekoridor, mida me lolli peaga juba teist päeva nautimas käisime. Mmm… Kohvikus uppuja ilmel sisse imetud kohv ning magus saiake andsid tagasisõiduks energiat umbes täpselt Lähteni, mille järel jäi veel paarteist kilomeetrit sõita.

Ülejäänud õhtu möödus süües ja diivanil lamaskledes ning üsna samal lainel kavatsen jätkata ka viimased kaks maratonieelset nädalat (loodetavast ei lõppe see “ma lähen teen ühed kiired intervallid” tüüpi olukorraga kolm päeva enne võistlust 😀 ).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s