Trenninädal 31. juuli – 6. august 2017

HõivaEsmaspäeval tegime õhtul kiire rattaringi – oli küll palav, ent hoog hea ja motivaator GoTi uue osa näol kodus ootamas. Kokku 21,6km Vasula ring, 54:02min, pulss 122 ning keskmine kiirus 24km/h.

Teisipäeval vedasin end Bodypumpi, panin omale kõik asjad saalis valmis, soojenduslugugi juba mängis ja… tundsin siis, et no kurat kohe üldse ei viitsi täna liigutada. Mott oli null ning parema meelega oleks vaikselt uksepraost koju tagasi imbunud. Saalis oli ka eriliselt soe ja hapnikuvaba olek, ent kui trenn juba pihta hakkas, üritasin end siiski õigele lainele häälestada. Lõpuks kukkus päris hea trenn välja, sest mh pingutasin taas kõik kätekõverdused sirgetel jalgadel. Ennekõike sai koormust siiski tahtejõu lihas.

Kolmapäeval pakkus Jaanus välja, et võiks natuke jooksma minna. Kuna mu igivigase jala reiepealne oli päeval suht valus olnud, olin skeptiline, ent läksin kaasa proovima. Õues oli päris lämmi, ent parajalt tuuline ilmake ja hoidsin tempo targu hääästi madalal. Vaikselt erinevaid lõdvestustehnikaid proovides sai lõpuks päris hea ring kokku joostud – 6,5km 45:30min, kesmine tempo 7min/km ning pulss 129. Tegin lõpuks iga kilomeetri kohta umbes ühe minuti kiiret kõndi, üritasin muidu hästi lõdvalt joosta ning jalg püsis seepeale täitsa normis. Eriliselt magusvalus oli tunne, et jõudu ja energiat on kehast tegelikult palju enamaks ning kui vaid jalg laseks, galopeeriks ilmselt suurest rõõmust ainult sprinti. Selle asemel tuleb end nii tagasi hoida, et ei saa õieti selgagi märjaks. Aga noh, tark ei pidanud teadupärast tormama (ja kiiresti jooksevad maratoni ainult need, kes kaua joosta ei jõua 😀 ).

Neljapäeval proovisin üle pika aja PowerYogat. Eelmine kord oli saal täis mingeid joogahunte, kes mängeldes ühelt jalalt peapealseisu hüppasid ning sealt nii igaks juhuks paar kätekõverdust ka otsa tegid. Kõik käis peadpööritava kiirusega ja taustaks käis õpetaja poolt ainult sanskritikeelne mula. Või nii mulle toona tundus, seega kolisin sealt nuttes jalamaid tagasi oma harjumuspärasesse Hatha joogasse. Kuna see nüüd tunniplaanist päris ära kadus, andsin PowerYogale uue võimaluse ning ei tea, kas asi oli suviselt väikses grupis või olin ise joogas nii palju kogenumaks saanud, aga seekord oli trenn lihtsalt veidi kiirem, kui mulle päris meeldinud oleks. Eelistaksin joogas just asendite hoidmist, tasakaalu jmt treenida, sest kiiruse peale kätekõverdusi võin ma pumbas ka teha. Muidu oli väga mõnus trenn, higi aina voolas (hoolimata “metsikust” keskmisest pulsist 66bpm) ning üleüldse on jooga vist ainus koht, kus ma tunnen, et ma oma kehale ainult head teen.

Reedel läksin taas pumpi ning avastasin soojendusloo ajal, et eelneva päeva joogatamisest olid õlad, triitseps ning turi korralikult valusad. Tagatipuks tegime varasemate kavade lugusid, mis oli kehale omakorda üllatus ning võttis kõik kohad mõnuga läbi. Viimased kätekõverdused lasin juba targu põlvedele, et mitte jalavigastusele lisaks mõnda õlahäda külge hankida.

Sellest hoolimata olin laupäeval igast otsast nii lihasvalune, et väike hommikune matkaring koeraga oli esialgu paras komberdamine. Pealelõunaks läks enesetunne aga nii heaks, et võtsin ette väikse jooksuringi ja – pam-pam-paa(!) – tehtud sai esimene kavajärgne trenn maist või juunist saadik. Tegemist oli küll pooletunnise jupikesega ning pulss oli müstilistel põhjustel parajalt laes, ent asi on põhimõttes. Jess! Kokku siis 35min, 4,8km, keskmine tempo 7:16min/km ning pulss 136.

Pühapäeval mossitasin hommik otsa toas, sest ärkamisest saadik padutas vihma ning vaikselt hakkas settima arusaamine, et nüüd vist nii jääbki. Kui juunis-juulis veel loodad, et oh, küll pöörab ilma suve teises pooles ilusaks, terendab nüüd juba silme ees sombune sügis ja järgmine šanss eesti suveks on umbes järgmise aasta aprillis (ja siis ka kindlasti E-R, kui kõik tööl on). Lõunal klaaris hetkeks taeva siniseks ja läksin taas vaiksele sörgile, mis sai üsna kiire lõpu südalinnas, kui a) jalg otsustas, et aitab kah ning b) hetkega pööras päikseline ilm taas halliks ühisdušiks. Kutsusin Jaanuse järgi ja läksin koju jalga rullima. Fun times. Kokku 41:37min, 5,5km, keskmine tempo 7:33min/km ning pulss 126.

Pildiotsingu bad mood gif tulemus

Muidu hakkab lootus Vilniuse osas jälle pead tõstma ning vähemalt tundub realistlik rada vähemalt läbida. Igasuguse aja jooksmise osas olen ma mõtted ammu maha matnud (läheb see hooaeg siis niimoodi). Vahetasime just Vilniuse majutuse korteri vastu, sest selgus, et maratonipäeva hommikul ei saaks me niikuinii piisavalt vara hommikusööki ning väike ootus hakkab juba sisse tulema. 35 päeva jäänud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s