Trenninädal 17.-23. juuli 2017

nädal.PNG
Hallid trennid on need, mille oleksin pidanud käimasoleva jooksukava järgi ära tegema. Punased on reaalselt tehtud trennid.

Möödunud nädalat ei saagi eriti trenninädalaks nimetada, pigem on tegemist aktiivse puhkusenädalaga. Esmaspäev algas Krakowis, kus üritasime hommikult jooksma minna, ent pärast paari pehkinud puuhobuse kombel komberdatud sammu jätsin selle nalja heaga ära. Edasi suundusime Auschwitzi, kus selgus, et kui aeglaste inimeste sabas tammumine on minu suurim õudusunenägu, on asja võimalik veel jubedamaks teha, kui võrrandisse lisada konarliku inglise keelega giid ning “rõõmsameelne” vangilaagri miljöö. Kolm tundi aegluubis loivamist võttis jalad nii läbi, et pärast taas paar tundi autos loksuda oli vähemalt esialgu suisa rõõm.

Nunnad Auschwitzis

Õhtuks suundusime edasi juba Tatratesse Zakopane linna, kust teisipäeval võtsime ette 25-kilomeetrise matka Poola kõrgeima tipu Rysy jalamil olevate järvede juurde. Ära käisime ca 1900 meetri peal ning tõusumeetreid kogunes matka jooksul 1600. Põhimõtteliselt oli ronides tunne, et teed tundide viisi väljaasteid. Alla tulles sattusime veel äikesevihma kätte, mis tegi raja mõnusalt mudaseks-libedaks ning aitas kõvasti kaasa mitmepäevasele invaliidsuseni küündivale lihasvalule. Pärast pikki autos veedetud päevi oli selline tugev pingutus väga mõnus, samas oli rada suhteliselt turvaline ja sai rahus vaateid nautida.

Tatrad

Järgnevad päevad möödusid Tšehhis Colours of Ostrava festivalil, mis oli paras füüsiline vintsutus. Esiteks oli seal Eesti suvest tulnuna kohutavalt palav ja lisandus pidev õueelu ning pikad vahemaad telkla ning kontserdipaikade vahel. Rentisime omale küll kiiremas korras rattad, ent see muidugi tekitas liikumisvaeva vähendamise asemel võimaluse südapäevalõõsas väikseid rattamatku ette võtta. 😀 Esimesed festivalipäevad möödusid ka matkamise lihasvalust taastudes, tagatipuks lõin matkapäeva õhtul omal hotellitoas päka niimoodi lõhki, et järgmisel päeval ei teadnud ise ka, mida kõike ma täpselt lonkama peaks. 😀

Pildiotsingu crawling gif tulemus

Teisipäevast laupäevani on tegelik aktiivsus ilmselt kõvasti suurem, sest matka ning rattasõidu jaoks ma kella käima panna ei viitsinud ning nii arenenud algoritm ikka pole, et aru saaks, kas aeglane sammumine on järsust mäest üles või mööda kõnniteed. Näiteks teisipäeval esimese mäe otsa jõudes oli aktiivsus sama, mis pärast eelmine nädal tund aega järjest proovikabiinis riiete proovimist. 😀 Korraks mõõtsin rattadistantse reedel, kui kruiisisime poole tunniga maha umbes 10 kilomeetrit, aga igapäevaliikumist ma spordiks ei pidanud ning träkkima ei hakanud.

Öö- ja päevaelu Ostravas

Pühapäev möödus hommikust saadik autos ning pärast eriti aktiivset laupäeva kulus see ära ka. Eriti et suutsin festivali viimasel päeval paralleelselt südapäeval lava ees hüpeldes päikesepõletuse ja kuskil konditsioneeri all kurguvalu hankida. Peamiseks liikumiseks jäi õhtune jalutustiir Kaunase peal, mis ootamatult mägiseks linnaks osutus.

Kokkuvõttes oli tegemist päris aktiivse, aga tavapärastele trennidele kindlasti vaheldust ja puhkust pakkuva nädalaga. Nii suur kangelane ma ei olnud, et oma õnnetut jalga ka kuskil telkla vahel rullida oleks viitsinud, ent uuest nädalast loodan sellega taas järjele saada. Vilniuse maratonini on jäänud poolteist kuud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s